Ilmselt on paljud meie inimesed aegajalt kohanud suhtumist, kus tema suhtes tehakse otsuseid, lähtudes teatud visuaalsetest või varjatud eeldustest. Näiteks teatud sotsiaalsetes olukordades või kokkulepete sõlmimisel tehakse eelduslikke järeldusi välimuse, riietuse vms. alusel. Sellised olukorrad viivad tihti ebavõrdse kohtlemiseni, kiusamiseni ja ka diskrimineerimiseni. Ent see on vaid jäämäe tipp.
Enda kogemustes poliitikuelu kaudu olen korduvalt kokku põrganud probleemiga, kus inimeste vahelistes suhetes on saanud aeg-ajalt määravaks asjaolu, millisesse sotsiaalsesse või poliitilisse kildkonda kuulutakse.
Euroopas, sealhulgas sellel mandril eksisteerivas poliitilises organisatsioonis, mis Euroopa Liidu nime kannab, on eeltoodu tõttu kultiveeritud arusaamist, et eksisteerib teatud hulk tundlikke andmeid, milliste avalikustamine pole õigustatud. Eesmärgiks on ära hoida diskrimineerimist, kiusu ning asjatuid pingeid ühiskonnas. Teisisõnu on võetud vankumatuks eelduseks, et eksisteerib teatud eriliiki andmeid, milliseid ei tohi koguda või kui kogutakse, siis need andmebaasid pole avalikud või sealsete andmete avalikustamine saab toimuda vaid andmete omaniku väga selgelt väljendatud loa alusel.
Isegi kui selliste andmete vastu tuntakse suurt põnevust ja uudishimu ajakirjanduse, naabrite või näiteks endised elukaaslaste või kolleegide poolt, siiski ei õigusta miski teatud andmete avalikustamist ILMA, et andmete kandja selleks oma nõusoleku annab.
Varasemalt nimetati selliseid andmeid delikaatseteks isikuandmeteks, millised uue isikuandmete kaitse üldmääruse alusel määratletakse kui tundlikke ja eriliigilisi isikuandmeid. Igaüks une pealt äratades oskab öelda, et sellised andmed on näiteks varanduslik olukord, tervislik seisund, seksuaalne sättumus. Ent tundlike ja erilist kaitset vajavate isikuandmetena käsitletakse laiemat spektrit, millele tihti igapäevaselt ei mõelda.
Neid andmeid ühendab see, et need andmed on privaatelule suuremat ohtu kujutavad. Mõnes olukorras ka inimväärikust puudutavad ja isikliku ruumi turvalisust vähendavad. Neid andmeid ei tohi kergekäeliselt, niisama ja pelgalt huvist või uudishimust koguda. Need andmed ei saa olla aluseks vestluste tingimustes, lepingute sõlmimisel või ka vastupidises olukorras - erinevate sotsiaalsete suhete piiramisel. Igasugune otsus või piirang, mis lähtub nendest tundlikest andmetest on kehtiva õiguse alusel õigusvastane, Eestis ka põhiseadusega vastuolus olev.
Kas meeldib või mitte, kuid näiteks kuuluvad Euroopa Liidus on üldlevinult sellise erikaitse alla lisaks tervislikule seisundile ka rassiline või etniline päritolu, religioossed või filosoofilised veendumused, geneetilised andmed, ametühingusse kuuluvus, biomeetrilised andmed ja ka POLIITLISED VAATED!
Viimast argumenti rõhutasin ma teadlikult.
Ilmselt pole kahtlust selles, et poliitilised vaated väljenduvad selgelt läbi kuuluvuse teatud poliitilise organisatsiooni liikmeskonda.
Euroopas tervikuna on üldlevinud, et just eeltoodud motiividest lähtuvalt ei avalikustata parteide liikmeskonda. Eks iga inimene ise teab täpsemalt ja kui soovib, siis saab seda teha kuid, et see peaks toimuma riiklikult, seda ei eksisteeri mujal kui ainult Eestis ja Lätis, kus selline avalikustamine on rudimendina jäänud seadusandlusse ajast, kui arusaam andmete mõjust ja tundlikkusest tatsas ühiskonnas veel lapsekingades.
Sellel teemal, kuidas tavainimest mõjutab parteiline kuuluvus nagu ka see, kui inimesed liiguvad ühest erakonnast teise, saab rääkida palju lugusid. Üks kurvem kui teine. Samal ajal soovitakse inimeste poliitilist aktiivsust tõsta, sest erakonnad ju mõjutavad ühiskonna elu olulisel määral. Lõhed on paratamatud.
Küsime siis veelkord - milline õigustus peale uudishimu on ajendiks, et uurida mõne erakonna lihtliikme tausta - kus erakonnas, millal ta on läinud ja kuhu edasi liikunud? Ja saame aru kohe ka sellest, et erakonna juhid, juhatuse liikmed, erakonna liikmed volikogudes (valimiste teel) - need on niikuinii avalikud. Vähemalt seni, kuni ametikohal on ja hiljem jäävad ka digitaalsesse meediasse, kui ei tee pingutusi oma eluajaloo tühistamiseks. Minu jutt ei puuduta mitte neid juhtivaid poliitikuid, kes ühiskonnas figureerivad vaid KÕIKIDE liikmete piiranguteta avalikustamist.
Mina olen veendunud, et selline avalikustamine pole vajalik, põhjendatud ega vasta ka tänapäeva arusaamadele isikuandmete käitlemisele ning käsitlemisele. Ja mul on ülimalt hea meel, et erakond toetab seda seisukohta täiel rinnal. See sai põhjuseks, miks algatasime seaduse muutmise.
Paul Puustusmaa
VAATA vastavat RahvusRinghäälingu uudist SIIT
* Seadusemuudatusena 416 SE on see 26.10.21 arutelul Riigikogu põhiseaduskomisjonis, ettekandja on Paul Puustusmaa