Kuidas lõppes lahing kontrollifriikide ja rahvuskonservatiivide vahel?

Kõigepealt esitame küsimuse, et kas on normaalne see, kui tundlikud isikuandmed nagu tervis, varanduslik seis, poliitilised vaated, seksuaalne sättumus, inimese biomeetrilised andmed jms on riigi poolt kogutavad ning lisaks sellele ka avalikustatud avalike andmebaaside kaudu internetis nii, et neile on igaühe juurdepääs?

Vabas maailmas ja ka Euroopas tervikuna nimetatakse ülal viidatud andmeid delikaatseteks e. tundlikeks isikuandmeteks, milliste kogumine pole lubatud, veel vähem on lubatud nende andmete avalikustamine.

Diktatuuririikides on loomulik see, et poliitiliste vaadete või varandusliku seisu osas omatakse riigi poolset kontrolli, sest sellelaadne info on kangideks inimeste juhtimiseks ja kontrollimiseks, tema vaimseks vangistamiseks ja vajadusel ka ohjamiseks, mida meil tänapäevases kontekstis käsitletakse diskrimineerimisena. Tõsi on muidugi see, et tundlike isikuandmete andmebaasi loomine ise ei ole diskrimineerimine, kuid andmebaas on tööriistaks, mis võimaldab diskrimineerimist.

Ennast poliitilise eluga hästi kursis hoidnud lugejad on ilmselt informeeritud sellest, et rahvuskonservatiivid võtsid ette sõjakäigu äärmusliberaalidest kontrollifriikide vastu eesmärgiga, et vabastada me rahvas tundlike isikuandmete sundkogumisest ja viia me riik teele, kus selliste andmete kogumine oleks analoogselt teiste riikidega võimalik vaid inimese enda vaba tahte alusel.

TÄPSEMALT puudutab küsimust inimeste poliitilisi vaateid koondavat andmebaasi.

On täiesti hämmastav, et Euroopas on ainult kaks riiki, kus poliitiliste vaadete avalikku andmebaasi peetakse! Need riigid on Eesti ja Läti.

Kõik ülejäänud riigid Euroopas sellist andmebaasi ei pea, sest seda loetakse vastuollu minemiseks isikuandmete kogumise ja säilitamise osas välja kujunenud arusaamadele. See on vastuolus ka GDPR-iga e. Euroopa Liidu isikuandmete kaitse üldmäärusega.

Lasin personaalselt riigikogu õiguse ja analüüsi osakonnal teha järelepärimise kõikidesse Euroopa riikidesse, kuidas on lood seal, kas neil selline avalik parteide lihtliikmete nimekirjad eksisteerivad ja kui ei eksisteeri siis miks?

Vastus oli lihtne – kuskil peale Eesti ja Läti selliseid avalikke poliitiliste vaadete andmebaasi ei eksisteeri ja põhjus nagu eeltoodult juba mainitud – see oleks vastuolus tavade, kommete kui ka GDPR-i reeglitega.

Kokkuvõttes esitas EKRE riigikogule seaduse-eelnõu, millega suletaks avalik poliitiliste vaadete andmebaas. EKRE möönis, et erakondade juhtorganite liikmed siiski jäävad avalikuks nagu ka parteilastest riigikogu saadikud või KOV volikogudesse valitud persoonid, sest see asjaolu tuleb teistest alustest ning seadustest, kuid lihtliikmete avalikustamisel puudub igasugune selge vajadus ja põhjus ning see on lisaks vastuolus Euroopas välja kujunenud arusaamadele.

Poliitiliste vaadete andmebaas e. erakondlikku kuuluvust käsitlevaid andmeid ühendab see, et need andmed on privaatelule suuremat ohtu kujutavad. Mõnes olukorras ka inimväärikust puudutavad ja isikliku ruumi turvalisust vähendavad. Neid andmeid ei tohi kergekäeliselt, niisama ja pelgalt huvist või uudishimust koguda. Need andmed ei saa olla aluseks vestluste tingimustes, lepingute sõlmimisel või ka vastupidises olukorras - erinevate sotsiaalsete suhete piiramisel. Igasugune otsus või piirang, mis lähtub nendest tundlikest andmetest on kehtiva õiguse alusel õigusvastane, Eestis ka põhiseadusega vastuolus olev.

Sellise andmebaasi olemasolu on põhjendamatu ja tervikuna demokraatlikku riigikorda õõnestav.

See dispuut riigikogus toimus 9.11.2021. a., millest video on toodud alljärgnevalt.

Väga tähelepanuväärne on aga siinjuures ERR-i interpretatsioon sellele poliitilisele debatile Riigikogus. Nimelt avaldas rahvusringhääling toimunule järgnevalt uudisnupu, mille pealkirjastas selgelt tajutava kahjurõõmuga, üsna halvakspanevalt ja tendentslikult: „Eelnõu parteiliikmete nimede salastamise kohta langes menetlusest

Mis mõttes salastamine?!

ERR käitumine näitab meie peavoolumeedia liberaalset kahepalgelisust. Ja sedagi, kuidas valitsev liberalism püüab oma liberalismi usu usukaaslastest võimukandjate abiga olla paavstim kui paavst ise. Euroopa ettekirjutused on nende jaoks hädavajalikud ja aktsepteeritavad, kui need klapivad nende interpretatsiooniga liberaalsetest reeglitest. Kui aga ei klapi, siis meie liberaalidest võimuklikk nendega ei arvesta.

Lahing poliitiliste vaadete avaliku andmebaasi eksistentsi osas lõppes sedakorda rahvuskonservatiivide lüüasaamisega. See tundlike isikuandmete AVALIK andmebaas meie riigis säilitati.

Meie eelnõu poolt olid EKRE saadikud, Isamaa ja sotsialistid vaikisid (ei poolt ega vastu), keskerakondlased koos reformierakonlastega olid vastu.


HÄÄLETUSTULEMUS

Paul Puustusmaa

Kliki ka sellele artiklile:
Erakonna liikmete avalikud nimekirjad?

* 09.11.2021. a. riigikogu istung täispikkuses: 
https://www.youtube.com/watch?v=MC8-aJ76O78&t=2081s

on 21 November 2021
Hits: 260
powered by social2s

Soovituslikke poliitikablogisid

Jaak Madison'i blogi

KLIKI: PILDIL või SIIN

   

Jaak Madison

Rahvasaadik Sakalamaalt
Euroopa parlamendi saadik
Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE)

Henn Põlluaas'a
blogi

KLIKI: PILDIL või SIIN

   

Henn Põlluaas

Rahvasaadik Harjumaalt
RIIGIKOGU e. Eesti parlamendi eks-esimees
Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE) 

 

ÜLES