Riigikogu põhiseaduskomisjonis on arutelul presidendi otsevalimise eelnõu

Meie rahva kaugenemist oma riigist ning riigi ja rahva vahel eksisteeriva lõhe vähenemise nimel on rahvuskonservatiivid viimastel aastatel tõsiselt pingutanud, et luua mehhanisme selle probleemi ületamiseks.

Peamine tee, mille kaudu rahvuskonservatiivid näevad lahendusi, on erinevate otsedemokraatlike meetmete lisamine valitsevasse parlamentaarsesse süsteemi. Viidatud meetmed annaksid võimaluse rahvale, täiendavalt olemasolevatele õiguslikele regulatsioonidele, omalt poolt esitada õiguslikult siduvaid ettekirjutusi parlamendile ja/või kohalikule omavalitsusele seadusloome osas rahvaalgatuste teel ning otsevalimisi presidendi, aga miks mitte ka kohaliku omavalitsuse tippjuhi osas.

Presidendi otsevalimise teemat on kui kuuma kartulit veeretatud ühiskonna ees juba väga pikka aega. Sellega tuli välja omal ajal juba Lennart Meri ning tänaste poliitiliste jõudude sees on seda teemat ühel või teisel moel üleval hoidnud just rahvuskonservatiivid (EKRE), aga ka Keskerakond.

Nüüd on eelnõu presidendi otsevalimise seadustamiseks taas laual. Hetkel põhiseaduskomisjonis. Jälgime siis mängu – mis on toimunud ning, mis saab edasi? Hoian näppu pulsil ka edaspidi.

AGA … Riigikogule esitati esmakordselt seadus presidendi otsevalimiste seadustamiseks 2002. aastal, kusjuures toona seda ettepanekut toetasid tänaste riigikogu liikmete hulgast Mihhail Stalnuhhin, Jaak Aab ja Jürgen Ligi. See seadus algatati 07.10.2002. aastal, kuid algatamisest kaugemale ei jõutud. Annaalid ei näita isegi arutelu riigikogu põhiseaduskomisjonis.

Katset korrati parlamendi järgmises (IX) koosseisus, kus samasugune presidendi otsevalimise seadus algatati 12.06.2003. aastal ja sedakorda jõuti ka pisut kaugemale – teise lugemise lõpetamiseni 08.03.2005. aastal. Ja siis oli ka SOSSSSS…

Samas on tähelepanuväärne, et seaduse toetajate hulk oli sedakorda suurem kui varem. Siinjuures oli otsevalimiste toetajate seas ka isamaalasi ja reformierakondlasi. Sealhulgas Siim Kallas, Sven Sester, Marko Mihkelson, Urmas Reinsalu ning lisaks need, kes eelmiselgi korral algatust toetasid.

KOLMANDAT korda tehti katse presidendi otsevalimine seadustada riigikogu XII koosseisu ajal, kui 14.02.2013. a. algatasid keskerakondlased põhiseaduse muutmise presidendi otsevalimiste hüvanguks.

11.04.2013 lükkas valitsev koalitsioon (võimul oli Reformierakond ja sotsialistid Taavi Rõivase juhtimisel) selle ettepaneku tagasi juba esimesel lugemisel

NELJANDAT korda tegid keskerakondlased järgneva katse presidendi otsevalimiste sisseviimiseks riigikogu XIII koosseisu ajal 06.05.2015, mis lükati taas Reformierakonna initsiatiivil tagasi 23.09.2015. a. esimesel lugemisel riigikogus.

VIIENDAT korda esitas eelnõu presidendi otsevalimiste korraldamiseks EKRE ja Keskerakond ühiselt 03.10.2016. aastal, mis aga langes menetlusest välja enne täiskogus menetlemiseta.

Kuivõrd erinevad küsitlused rahva seas on korduvalt kinnitanud, et rahva absoluutne enamus toetab presidendi otsevalimisis, siis otsustas EKRE fraktsiooni saadik Kalle Grünthal sundida poliitikuid alluma rahva tahtele ja algatas 19.11.2020. a. eelnõu, et panna rahvahääletusele muu riigielu küsimusena ,Kas president peab olema Eestis rahva poolt valitav?“.

Peamine mõte oli selles, et kui rahvas ametliku enamuseelistusena näitab parlamendi liikmetele, et toetab otsevalimisi, siis tekib reformierakondlastele ja teistele rahva tahtega mittearvestajatele sundvalik presidendi otsevalimiste seadustamiseks. Paraku oli võimukoalitsioonis sellel ajal värskelt võimule saanud reformierakondlased ja keskerakondlased, kes selle koalitsiooni hoidmise nimel ei soovinud ettepanekut toetada ja kasutasid teerullipoliitikat, et rahvahääletuse küsimus riigikogu saalis maha hääletada. See lükati tagasi.

Nüüd on vett jälle hulgana merre voolanud, eksisteeriva poliitilise koalitsiooni sidemed nõrgenenud, uued riigikogu valimised lähemale jõudnud, mistõttu rahva seas hinnatud ettepanekud taas hakkavad ka parlamendis pinnale ujuma.

Taas on esitatud eelnõu presidendi otsevalimiseks parlamendile kaalumiseks. Sedakorda siis 462SE, milline TÄNA – 23.11.2021. a. riigikogu põhiseaduskomisjonis arutelule tuleb.

Põhiseaduskomisjoni liikmeteks, kes esmase otsuse TÄNA teevad, on Toomas Kivimägi, Lauri Läänemets, Paul Puustusmaa, Kalle Grünthal, Oudekki Loone, Urmas Reinsalu, Tõnis Mölder, Marko Torm, Mart Võrklaev.

Klassikaliselt toetavad sedakorda ettepanekut presidendi otsevalimisteks rahva poolt, kus presidendi saab üles seada rahvas ja ka valida rahvas, rahvuskonservatiivid (EKRE) ja Keskerakond. Aga ka mitmed sotsiaaldemokraatide saadikud.

KUI ettepanekut toetaksid ning oma varasematest mõtetest ei taganeks osad isamaalased ja reformierakondlased nagu näiteks Siim Kallas, Sven Sester, Marko Mihkelson, Urmas Reinsalu ja nende toetajad, siis oleks perspektiiv soodne ja võiks uskuda, et lõpuks saab rahva tahe ka realiseeritud.

Küsimuseks jääb siis vaid see, milline põhiseaduse muutmise viis otsustatakse kolmandal lugemisel?

Neid viise on tervikuna kolm:

* põhiseaduse muutmise seaduse vastuvõtmine rahvahääletusel;

* põhiseaduse muutmise seaduse vastuvõtmine Riigikogu kahe järjestikuse koosseisu poolt;

* põhiseaduse muutmise seaduse vastuvõtmine Riigikogu poolt kiireloomulisena (§ 163).

Samas ei saa unustada, et põhiseaduse muutmise protseduur on ajaliselt piiritletud ning üsna kohmakas. Selleks kulub rohkem kui seitse kuud (vähemalt neli kuud menetlusele Riigikogus, vähemalt kolm kuud väljakuulutamisest jõustumiseni) või siis üldse läbi riigikogu kahe koosseisu. Viimasel juhul tuleb arvestada, et kui esimeses koosseisus saab hääletuskvoodiks olema 51 riigikogu liikme poolthäält, siis teisel korral on vaja 61 häält.

Ühe korraga ja kiireloomuliselt vajaks aga põhiseaduse muudatus presidendi otsevalimiste seadustamiseks suisa 81 poolthäält 101-st saadikust.

Tundub olevat vägagi keeruline.

Sellegipoolest saab täna rahvas tunnustavalt vaadata nende vaprate saadikute poole, kes järjekordse pingutuse teevad, et kaua oodatud rahva soov ka täidetud saaks.

Need 45 saadikut, kes on esitanud 462SE riigikogu menetlusse on Martin Helme, Urmas Reitelmann, Leo Kunnas, Uno Kaskpeit, Merry Aart, Peeter Ernits, Kert Kingo, Kalle Grünthal, Jaak Valge, Paul Puustusmaa, Alar Laneman, Helle-Moonika Helme, Rene Kokk, Henn Põlluaas, Mart Helme, Anti Poolamets, Siim Pohlak, Ruuben Kaalep, Riho Breivel, Jaanus Karilaid, Kersti Sarapuu, Viktor Vassiljev, Peeter Rahnel, Mihhail Stalnuhhin, Dmitri Dmitrijev, Maria Jufereva-Skuratovski, Marko Šorin, Enn Eesmaa, Aadu Must, Kaido Höövelson, Tarmo Tamm, Jüri Ratas, Oudekki Loone, Siret Kotka, Erki Savisaar, Natalia Malleus, Igor Kravtšenko, Imre Sooäär, Marek Jürgenson, Mihhail Korb, Martin Repinski, Marika Tuus-Laul, Mailis Reps, Raimond Kaljulaid, Andrei Korobeinik.

23.11.21, kl 15:30 lõppes põhiseaduskomisjoni istung, kus peale tulist debatti otsustati eelnõu presidendi otsevalimiste kohta saata parlamendi suurde saali I lugemisele ja see ka lõpetada (saata ka teisele lugemisele), kui esimene lugemine suures saalis saab läbitud.

Suures saalis on eelnõu esimene arutelu 07.12.2021. a.

Pidades silmas rahva enamuse tahet, vaatame lootusrikkalt tulevikku!

Paul Puustusmaa
EKRE saadik riigikogus

on 23 November 2021
Hits: 194
powered by social2s

Soovituslikke poliitikablogisid

Jaak Madison'i blogi

KLIKI: PILDIL või SIIN

   

Jaak Madison

Rahvasaadik Sakalamaalt
Euroopa parlamendi saadik
Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE)

Henn Põlluaas'a
blogi

KLIKI: PILDIL või SIIN

   

Henn Põlluaas

Rahvasaadik Harjumaalt
RIIGIKOGU e. Eesti parlamendi eks-esimees
Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE) 

 

ÜLES