Mind personaalselt on rahvuskonservatiivide (EKRE) juures alati võlunud selge ja loogiline arusaam kodakondsuspoliitikast.
2012. aastal nendega liitudes oli see üheks motivaatoriks, mis mind nendega sidus.
EKRE on tugeva kodanikuühiskonna eest alati seisnud!
Ainult, et rahvuskonservatiivide jaoks pole kodanikuühiskond vasakliberaalne ja orwellik sõnakõlks, kus sõna "kodanik" on tähtsusetu ja mille varjus püütakse ellu viia pehmet globaliseerumisepoliitikat ning odavtööjõu sissetoomist.
Erinevalt äärmusliberaalidest ei tõlgenda rahvuskonservatiivid kodanikuühiskonda kui ühiskonda ilma kodanike ja kodakondsuseta vaid vastupidiselt - kodanikuühiskond on kodakondsust ja kodanikkonda väärtustav ühiskond. Siin on printsipiaalne vahe.
Teisisõnu - kodakondsus on privileeg, mida tuleb väärindada, mitte aga devalveerida nagu seda tehakse euroliberaalses maailmas, Eestis kaasa arvatuna.
Seetõttu olen mina ja on kõik rahvuskonservatiivsed äärmiselt üheselt toetamas õiguskorda, kus ei ole topeltkodakondsust ega muid hämaraid mitmikkodakondsusi.
Meie väärtustame kodakondsust. Puhas ja selge privilegeeritud kodakondsuse süsteem loob eeldused kodumaa-armastuseks, patriotismiks ja riigi püsimiseks.
Seetõttu on loomulik, et EKRE riigikogu valimisprogramm 2019 aastal, kus me rahvalt mandaati palusime valitsemiseks, oli selgelt toodud, et "kehtestame omavalitsuste valimisõiguse ainult kodanikele ning seisame vastu topeltkodakondsusele."
Seda seetõttu, et me tajusime juba siis selgelt, et pehme ning devalveeritud kodakondsuse institutsioon on ohuks riigi püsimisele, samuti tema väärikusele.
Tugeva kodakondsuse instituudi põhjendustest kirjutasin ma näiteks artiklis "Kodakondsusest ja topeltkodakondsusest" 2016. aastal.
ERALDI olen korduvalt oma sõnavõttudes rõhutanud asjaolu, et liberaalide poolt on kahjuks Eesti riigis kehtestatud väga halb kord kohalike omavalitsuse volikogude valimise kohta. See võimaldab valimistel osaleda välismaalastel, kodakondsuseta isikutel ja nüüd isegi nende lastel. See on ebanormaalne olukord, mis vajaks ilmtingimata muutmist.
Artiklis "Kas poliitpropaganda lasteasutustes on OK?" ma just seda teemat eraldi rõhutasin märkides muuhulgas, et: "Eesti riigi poolt astuti Taavi Rõivase teise valitsuse ajal (9. aprill 2015 - 22. november 2016) kummaline samm. Valimisõigus anti lastele!
Tegemist on absurdse mõtte realiseerumisega niikuinii, kuid topelt rumalusega seetõttu, et meie valimiskord on vigane selletagi. Viimase väitega viitan sellele, et erinevalt paljudest normaalsetest riikidest (sealhulgas näiteks Lätist) on Eestis antud valimisõigus lisaks kodanikele ka välismaalastele ja kodakondsuseta isikutele. Nüüd siis ka nende lastele."
Hoolimata aastatepikkusest rääkimisest rahvuskonservatiivide poolt, on see teema olnud liberaalidele kui hane selga vesi. Nad ei saa sellest aru, ei tahagi saada sellest aru ja ei püüagi seda mõista. Sest liberaalide jaoks on väärikas ja iseseisev riik mittevajalik - nemad näevad Eestit kui rahvuslikku reservaati, kompromissitult Euroopa Liidu provintsina.
Liberaalne peavoolumeedia samuti ei tõstnud sellel teemal kunagi toru.
Alles värskelt eskaleerunud Vene-Ukraina sõda on olukorda muutma hakanud. Nüüd on teemalt kadunud tabuvõrk ja Eestis valitsevast kummalisest valimisõigusest juba pisut räägitakse. Tõsi, seda vaid kontekstis vene kodakondsusega inimeste osas. Vaatama peaks aga oluliselt laiema pilguga ja avarama perspektiiviga.
Kaalule tuleb taas tõsta teema, et Eesti riigis oleksid valijad ja valitavad kõikidel võimutasanditel ainult Eesti kodanikud!
Eeltoodu valguses peab kindlasti üle vaatama ka kehtiva "Välismaalaste seaduse", mis loob läbi paarikümne erandi võimaluse riiklikust migratsioonikvoodist kõrvalekaldumiseks. See omakorda on teinud võimalikuks selle, et meil viimastel aastatel on uusi saabujaid kümnetes tuhandetes. Neile lisandub omakorda ka sõjapagulased. Paljud neist jäävad Eestisse pikemaks ajaks ja kehtiva korra kohaselt saavad meil ka valijateks. Aga see on juba täiesti uus ning eraldivõetav teema. Lihtsalt lõpetuseks, et koostoimes Vene-Ukraina kriisi ja meie välismaalaste seaduses toodud kümnete erandite tõttu nõrgendatakse meie poliitilist turvalisust olulisel määral. Peamine põhjus on siin selles, et on ära unustatud - ka kohalik omavalitsus on osa meie riigist ja seal toimuvad poliitilised tuulekesed mõjutavad tervikuna meie riigilaeva liikumist.
Paul Puustusmaa