Keskerakond ja koostööleping Putini parteiga!
Eks me kõik mäleta selgelt, kuidas valitsuskoalitsiooni kuuluv Keskerakond aastaid siples ja vähkres lepinguga, mille ta oli sõlminud Putini parteiga. Ilmselgelt ei tahtnud Keskerakond seda lepingut lõpetada, sest paljud Keskerakonna valijad armastavad putinlikku Venemaad. Pealegi pole eestlaste toetus olnud kunagi Keskerakonnale suurem kui 8-12%, ülejäänud Keskerakonna toetajad on venekeelsed inimesed. Ja seepärast ta vingerdas hirmsal kombel.
Küll jaurasid Keskerakonna juhtpoliitikud midagi selle leppe külmutamisest, küll mittekehtimisest, küll sellest, et see kokkulepe pole enam aktuaalne ... kuni ükskord pidid ikkagi tunnistama, et kõik need varasemad jutud on juriidiliselt kohatud.
Lõpptulemusena pidi Keskerakond selle koostööprotokolli lõpuks ikkagi ametlikult ja kirjalikult lõpetama nagu seda kehtiv õiguskord ette näeb (vt: KLIKI SIIN) .
Täna on sama muster märgatav Reformierakondlaste käitumises seoses loodetava uue piirilepinguga, mida ühtlasi Mihkelson-Paeda paktiks nimetatakse. Jutt käib siis uuest piirilepingust Venemaaga, milline tühistaks kehtiva põhiseadusega paika pandud, Tartu rahulepinguga määratletud piirijoone Eesti Vabariigi ja Venemaa vahel (vt. põhiseaduse § 122).
Reformierakond ja Tartu rahulepingu muutmine!
Teatavasti on AINUKE maismaapiir, mis Tartu rahuga on paika pandud, see on Venemaa ja Eesti vaheline piir. Põhiseadusse on see sisse kirjutatud koos viitega, et muud piirid määratletakse teiste rahvusvaheliste lepingutega.
Millegipärast on koalitsiooniparteid (Keskerakond ja Reformierakond) kiivalt selle küljes kinni, et kuna Venemaa ei tunnista Eesti Vabariigi õigusjärgsust ega tema põhiseaduslikke piire, millistega Venemaa on ise nõustunud, siis tuleb teha uus piirileping selline, millega Venemaa nõustuks! Sellisel kapitulantlikul seisukohal puudub igasugune põhjendus, sest kehtivad piirilepingud pole päästnud mitte ühtegi Venemaa naabrit. Ei Georgiat, Moldovat ega ka isegi Ukrainat, kelle territoriaalset terviklikkust Venemaa ametlikult garanteeris 1994. a. Budapesti memorandumiga (vt. SIIT).
23.02.22 ja EKRE ettepanek koalitsioonivalitsusele!
Otsekui aimates paratamatust, esitasid rahvuskonservatiivid (EKRE) üks päev enne Vene-Ukraina jätkusõda Reformierakonna-Keskerakonna valitsusele ettepaneku allkirja tagasikutsumiseks uuelt piirilepingult Venemaaga (vt. SIIT). See ettepanek seisab kuskil Riigikogu tolmustel riiulitel ega ole edasi veel liikunud. Vahest ei taha koalitsioonivalitsus selle edasiliikumist?
Igatahes 24.02.22. algas Venemaa järjekordne sõjakäik Ukrainasse!
Kõik rahuarmastavad ja demokraatlikud riigid on selle sõjakäigu hukka mõistnud ja teevad kõikvõimaliku, et Venemaad karistada vastavalt suutlikkusele ja oskustele.
On loomulik, et ka Eesti võiks seda teha, kuid millegipärast ei soovita valitsuse poolt edasi minna piirilepingult allkirja tagasivõtmisega. Mis on selle "tagasihoidlikkuse" mõte? Hoida rauad tules, et kui vaja, saaks ikka Venemaale kingitus teha?
Nüüd, kus Venemaa on eskaleerinud oma sõjakäiku Ukrainasse ja kogu maailm vaatab Venemaa poole ehmunud pilguga, nüüd ometigi võiksid need inimesed, kes siiamaani on püüdnud Venemaa usaldust osta oma rahva vara Venemaale kinkimisega, mõista selle protseduuri mõttetust.
Teatud positiivsete lootustega ning hetkeolukorrast selguse saamise huvides esitasin ma täna 14.03.22. a. Riigikogu suures saalis küsimuse otse ja personaalselt Marko Mihkelsonile, keda uue ja mittevajaliku piirilepingu ristiisaks peetakse (ja Urmas Paet siis ehk ristiema?).
Ma küsisin: "Oled tuntud Eestis selle poolest, et Sa väga tuliselt alati toetanud uut piirilepingut Venemaaga, millega Tartu rahuga kokkulepitud piirijoon muudetakse. Ja oled kinnitanud, et sellega me (Eesti) saame kindlust juurde.
Kas ka praeguses olukorras Sa jätkuvalt toetad uue piirilepingu sõlmimist Venemaaga?"
Marko Mihkelson vastas: "Lennart Meri on öelnud, et rahvusvahelise õigusega kindlaks määratud leppe süsteem, mis meie (Eesti) positsiooni rahvusvaheliselt määratleb, kaasa arvatud see, mis käib piiri kulgemise kohta on erakordselt oluline."
See ju on õige väide. Ainuke probleem selle väite juures on see, et ka Tartu rahuleping on selle sama, Mihkelsoni poolt rõhutatud rahvusvahelise leppe süsteemi osa. Ja nagu me teame, on Venemaal täiesti ükstapuha igasugustest rahvusvahelistest lepetest.
Ja siis ta lisas: "... väga kahju, et meil seda piirilepingut tänaseks ratifitseeritud ei ole, ...
No võimatu mõista - mismoodi selle uue Venemaaga sõlmitud leping meid päästaks või millest Mihkelsonil kahju on? Kas sellest, et me kuidagi ei saa Venemaale kinkida 5,2% meie rahvale ja riigile kuuluvast territooriumist koos varadega maa peal ja maa all?
Marko Mihkelson: "kahjuks ei ole see aktuaalne!"
Ütleksin pigem, et ÕNNEKS ei ole aktuaalne. Kuid eks siin olegi vahe rahvuskonservatiividel ja euroliberaalidel! Esimestel on vääramatud printsiibid, traditsioonid ja ka püsiva tähendusega rahvusvaheline õigus, teistel (euroliberaalidel) eeltoodu puudub! Nende arvates võib iga päev luua uue õiguse, mis olemasoleva tühistab, kui olemasolev tundub mittesobiv olevat.
Paraku selline lähenemine viib ebakindlusse, ebastabiilsusse ning kannab nimetust ÕIGUSLIK NIHILISM.
Aga selge on see, et Keskerakond oma koostöölepingu aktuaalsusega pani puusse ja pidi seda ka lõpuks tunnistama. Nüüd liigub mööda samasugust eksituse rada tema sparringupartner valitsuses - Reformierakond.
Paul Puustusmaa