On aga üks reformimist vajav teema, mis kerkib poliitikute teadvusesse iga viie aasta tagant korraks, et siis uuesti järgmise korrani unustatud saada ja see on presidendivalimiste kord. Kui tahta siin aga suuremaid muudatusi ellu viia, siis peaks nendega alustama juba enne järgmisi riigikogu valimisi. Seda valmisolekut kuskilt ei paista, kirjutab Eesti200 liige ERR-is.
Ja ta lisab, et vaja oleks juba selle teemaga alustada ja vaja on ka muuta põhiseadust.
Milles aga sügavalt eksib E200 liige?
Selles, et poliitikute seas puudub selles valmisolek. See väide on pooltõde või siis poolvale, sõltuvalt sellest, millises poliitilises paadis sa oled.
E200 on jäigas esindusdemokraatide-globalistide paadis, kes ei näe valmisolekut, kuigi nad aduvad õigesti läbi oma poliitiliste nahapooride probleemi olemasolu.
Rahvuskonservatiivid on aga kogu aeg olnud teises paadis, kus valmisolek presidendi valimiskorra muutmiseks on alati eksisteerinud.
EKRE on seda deklareerinud nii oma programmides kui ka parlamendidebattides. Isegi vastavaid eelnõusid esitanud, mida liberaalid ja esindusdemokraatia jäigad edendajad on alati tagasi lükanud. Seda seetõttu, et peavad õigeks olukorda, kus inimene oma poliitilist valikut saaks teha vaid kord nelja aasta tagant endale esindajat valides riigikokku. Ja ei mingeid muid võimalusi.
Tänu sellisele (kehtivale) valimissüsteemile on meil nüüd kodakondsuseta isikud, välismaalased ja ka nende alaealised lapsed presidendivalimistel osalejate rollis (läbi KOV valimiste - valimiskogu), inimestel puudub aga igasugune muu võimalus poliitikat mõjutada kui Riigikogu liikmete valimiste kaudu.
Rahvuskonservatiivid (EKRE) ei ole kunagi nii jäiga ja kodanikuvaenuliku poliitika toetajad olnud.
Otse vastupidi. EKRE on aastaid seisnud selle eest, et eesti rahvas ja Eesti riik saaksid presidendi otsevalimise, vastasel juhul presidendi institutsiooni pole üldse vaja.
EKRE (sealhulgas ka mina oma ajaveebi kaudu - www.puustusmaa.ee) olen korduvalt rääkinud põhiseaduse muutmise vajadusest, et kaotada sealt ära ambivalentsus NING võimaldada meie kodanikel osaleda poliitika mõjutamises. Viimase märkega rõhutan ma rahvuskonservatiivide seisukohta, et Põhiseadus on vaja avada, muuta ja sinna tagasi tuua kunagi meie põhiseaduses eksisteerinud rahvaalgatuse õigus - õigus, millega rahvas saaks ise algatada eelnõusid ja neid ka kehtetuks tunnistada, kui mõned seadused ei ole rahva seisukoha kohaselt Eesti riigile vajalikud.
Rumalate poliitiliste otsuste ja seaduste vastu aitab mõnikord ainult ja ainult rahva kollektiivne tahe, millega saaks kaitsta meie riigi väärikust ja rahvuslikke huve.
Paul Puustusmaa
Riigikogu liige