Juba pikemat aega käib diskussioon teemal, kes peab puhastama krundiesise tänava lume, kas krundi omanik või omavalitsus? Ja niimoodi see küsimus püstitataksegi - selgelt inimesi eksitaval moel.

Eksitus on nimelt sõnastuses.
Õigem ja juriidiliselt korrektne oleks küsida nii - kes peab lume OMA krundilt koristama, kas krundi omanik või naaber, tasuta tööd tehes?

Õige küsimus annab ju koheselt ka õige vastuse. On ju loomulik, et krundi omanik koristab oma krundilt lume. Vaidluse all olevad tänavad aga kuuluvad enamalt jaolt omavalitsusele, mitte teoorjuse sarnast tööd valitsejale tegevale majaomanikule.
See on tõesti nagu teoorjus kuskil XVIII sajandil. Loomult täiesti sobimatu.

Õige oleks seega see, kui omanik ehk omavalitsus koristab või palub seda (õiglase tasu eest) teha kellelgi kolmandal isikul, kelleks võib olla kokkuleppe korral ka vahetus naabruses oleva krundi omanik.

Samasugune ebaõiglus valitseb Eestis omandimaksude küsimuses.

Õigluse alusel nagu ka õiguslikult on õige see, et omanik AINSANA valdab, kasutan ja käsutab oma vara TÄIES ULATUSES. Seda seepärast, et tema on ju asja omanik.
See on eraomandi küsimus ja mõte. Mitte keegi ei tohiks piirata või keelata omanikul kasutada omaniku tahte vastaselt temale kuuluvat omandit, sealhulgas seda ka maksustada.

Seda on oluline mõista, miks ma olen omandimaksude vastu. Sealhulgas maamaksu vastu, mida peaks näiteks maaomanik kandma riigi ees. Ei ole ju riik maa omanik ja riigile maamaksu tasumine on kui rendi maksmine. Ka see on sobimatu loomult.

Maamaksu olemus pärineb aegadest, kui kogu maa kuulus kuningale ja see andis siis selle teatud ajaks või tähtajatult kasutada oma vasallidele, kes omakorda selle eest kogusid makse, teostasid koha peal riigi võimu ja tahet, makstes ühtlasi maamaksu (tasu, renti, ...) oma valitsejale.

Seega peaks olema maksusüsteem õiglane ja õige, ega tohiks hõlmata omandimakse omanikele. Seda vähemalt riigis, kelle poliitika on parempoolne.

Paul Puustusmaa