Olari Taal on kunagi puistanud välja mõtte, et kui ta vaid oleks ette sama tark kui ta naine tagantjärele, mis on muutunud tänaseks ehk suisa rahvuslikuks aforismiks.
Võiks siin parafraseerida, et kui Eesti riiki juhtivad poliitikud oleksid ette sama targad kui seda on täna konkurentsiameti peadirektor Evelin Pärn-Lee, poleks meil ehk sellist apteegireformi läbi viidud nagu seda tegi liberaalne poliitkond 2019-20. Ja eelmises lauses Evelin Pärn-Lee suunas öeldu ei ole teps sarkasm või kuidagi üleolev, pigem tänav ja tunnustav lause, mis poolpiduselt kokku traageldatud moodsa aja aforismiga.
Täna on apteegireform taas vaatluse all, sest konkurentsiamet on teinud kokkuvõtte, mida see "reform" siis kaasa tõi või muutis. Lühidalt kokku võttes mõjus apteegireform hoopis turulukuna. Konkurentsaimeti juhi sõnul kolme aasta tagune apteegireform turul muutusi toonud ei ole. Tema sõnul ei pääse uued hulgimüüjad ravimiturule ning apteegid on endiselt hulgimüüjatega tihedalt seotud, mistõttu puudub ravimiturul sisuliselt konkurents.
Nüüd meenutame, et selle nn reformi tegemise ajal oli konservatiividele üheselt selge, et see ei too edu, ega saavuta loodetud eesmärki. Seetõttu kutsus EKRE (Eesti Konservatiivne Rahvaerakond) parlamenti üles tegema jõupingutusi apteegireformi tühistamiseks, sest reform ähvardab tuua kaasa sadade apteekide sulgemise, ravimite kättesaadavuse vähenemise ja hindade tõusu (EKRE volikogu avaldus 16.02.2020). Seetõttu kutsus Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna volikogu kõiki riigikogu fraktsioone üles riigimehelikkusele ning toetama seadusemuudatusi, mis hoiaksid ära apteekide massilise sulgemise ja tagaksid ravimite kättesaadavuse ning konkurentsi suurendamise.
Et eeltoodud üleskutse kui kurtidele kõrvadele läks, oli tegelikult juba ette teada, sest reformi ärahoidmise nimel, õigemini mõistlikumale teele suunamise nimel, esitasid rahvuskonservatiivid apteegireformi eelnõule parandusettepanekud, millega apteegid saaksid õiguse osta ravimeid ka mujalt kui Eesti hulgifirmadelt ning ravimimüügi õigus laieneks ka haiglatele ja perearstikeskustele. Nende muudatusettepanekutega sooviti ära hoida tänavu ees ootav apteekide massiline sulgemine ja suurendada ravimite kättesaadavust ja konkurentsi.
Selle ettepaneku algatasid konservatiivid ja lisaks Keskerakonnast Jaanus Karilaid. Käsitletav ettepanek on tänase päeva teadmiste valguses igati positiivne, kuid toona lükati tagasi sõnavahu ja naeru saatel. EKREt ju toetada ei saanud, isegi kui nad õigel teel on. Ja see seisukoht valitseb printsiibis ka tänases riigikogus, ükskõik millistes küsimustes. Täpsemalt saab lugeda EKRE ettepanekust aga SIIT ja tulemustest - kes poolt, kes vastu hääletasid SIIT ning SIIT.
EKRE-t vaenava tegevuse tulemuseks on nn apteegrieformi läbikukkumine ning ravimitemüügi turul valitsev segadus ja hinnatõus.
Ja nüüd siis loeme, et sotsiaalministeerium plaanib aastakümneid muutumatuna püsinud ravimite juurdehindluse reegleid ajakohastama hakata. Et siis taas hakkab meil apteegireform?
Selle peale tuleb tõdeda vaid, et reformerakondlik valitsemine toob Eestile ja ta elanikele kaasa lõpmatud "reformid", millised toovad kaasa heal juhul seisaku ning halvimal juhul tagasimineku. Teisisõnu - stagnatsiooni ja regressi majanduses ning sotsiaalelus. Kõikides eluvaldkondades. Kahjuks.
Paul Puustusmaa
** Konkurentsiameti juht: apteegireform on mõjunud hoopis turulukuna
** Eesti ja naaberriikide apteekide hinnavahed on märkimisväärsed