Mu mõte on korduvalt tiirelnud Ida-Preisimaa pealinna - Königsbergi ümber. Seda mitte niivõrd ajalooliselt, kus Maarjamaa ja suur osa Preisimaast on sajandeid olnud ühe riigi ala - orduriigist Liivi Konföderatsioonini. Pigem hoopis tulevikku vaadates, võttes arvesse paratamatust Venemaa tükeldamise v. tükeldumise näol. Pole saladust selles, et usun siiralt selle protsess peatsesse toimumisse. Olen sellest kirjutanud korduvalt nii siin FB-s kui oma ajaveebis varasemalt.
Niisiis tulevik ja Königsberg.
Ma jätan siinjuures vahele mõtted ja arutelud teemadel, et Königsberg (venelaste jaoks Kaliningrad) on juba hetkel Venemaa ebaseaduslikus valduses.
Edastan hoopis mõtte sellele teemal, et kuidas oleks õige käituda selle uhke ja kuulsa ajalooga linna suhtes siis, kui Venemaa lagunemine päriselt päevakorrale tõusetub.
Vaadates poliitilist kaarti tundub olevat paratamatus, et Königsbergi vastu võivad huvi tunda eelkõige Saksamaa ajaloolistel põhjustel kui ka mõningatel objektiivsetel asjaoludel ka Poola ja isegi Leedu.
Järgnevalt aga lähtun eeldusest, et piirkonna administratiivses mõttes ei muutu, vähemalt mitte olulisel määral.
Eeltoodu tähendaks seda, et Saksamaa koosseisu liikumisel muutuks ta võrreldavalt analoogseks enklaaviks, kui seda on Ida-Preisimaa hetkel inkorporeerituna Venemaa külge või kui soovite, siis annekteerituna Venemaa koosseisus. Seda nii poliitilises kui majanduslikus tähenduses. Võib-olla poleks selline muutus huvi pakkuv Saksamaale endalegi? Selge küll see, et seni kuni Läänemeri on NATO sisemeri ja see kaitseorganisatsioon piisavalt tugev ning Saksa majandus ka ise suhteliselt tugev, siis poleks häda midagi, kuid kaugemale vaatav pilk näeks sellises Saksamaaga ühendamises väga erinevaid ohte. Ka poliitilisi.
Poola külge liitmiseks, isegi kui Poola seda väga sooviks, kutsuks esile vanad ja väga pika ajalooga pinged Saksa-Poola vahel. Ilmselt pole see hea idee.
Leedu pretensioon Ida-Preisimaa kuulsa linna ja ümbruse haldamiseks oleks ilmselgelt kõige nõrgema taustaga ja olulisel määral põhjendamatum. Tõenäoliselt oleks sellise ühenduse vastu huvi kõige väiksem, kuigi praktiline teostus oleks üsna lihtne.
Mis siis edasi?
Venemaa lagunemise korral oleks Kõige skisofreenilisem variant oleks "status quo" säilitamine. Et Ida-Preisimaa ja Königsberg jääks lagunenud, tükeldunud ning killustunud Venemaa külge mingit otsapidi edasi.
Minu arvates on parimaks lahenduseks vana hea poliitiline struktuur vabalinnana eksisteerimise näol. Nii nagu näiteks kunagi on olnud Kraków (1815–46) ja Danzig (1920–39). Siinjuures on paslik rõhutada, et varasemas ajaloos on vabalinnad olnud reeglina linnriigi staatuses iseseisvad riigid, kuid nüüdisaja rahvusvahelise õiguse tähenduses on vabalinn iseseisev neutraalne demilitariseeritud territoriaalpoliitiline üksus, mille õigusliku režiimi määravad rahvusvahelised lepingud.
Ma arvan, et see oleks soliidne ja väärikas staatus iidsele Ida-Preisimaale. Eriti, kui ta veel poliitiliselt saab neutraalse staatuse nagu näiteks Šveitsil.
Loomulikult oleks võimalik ka sellise poolpiduse Idas-Preisi riigi taasloomise näol, mille piirid kattuksid tänase Vene enklaavi piiridega, kuid seegi tekitaks poliitilisi ohutunnetusi ajaloolise kogemuse pinnal ning ega selline tilluke Ida-Preisimaa "täismõõdulise" riigina pole ka eriti väärikas.
Seega - saagu peagi kord Vabalinn Königsberg!
Paul Puustusmaa
PS!
Nii nagu Cato Vanem Rooma senatis lõpetas iga oma kõne üleskutsega, et "Kartaago tuleb hävitada" nii ka mina olen korduvalt lõpetanud oma suulisi ja kirjalikke avaldusi sõnadega "Aga Venemaa peab lagunema!". Seda ka riigikogu puldist öelduna.
Viiteid minu varasematele mõttvoogudele ja seostele antud teemal: