Täna on taas mul põhjust üle korrata oma arvamus Eestis läbi viidavate elektrooniliste hääletamiste asjus. Olgu need siis e-hääletus, m-hääletus või minupärast x-hääletus.
Oluline on siinjuures, et mida olulisemad on valimised, seda ohtlikum on selle elektrooniline hääletusvoor tänases olukorras.
Motivaatoriks oma seisukoha kordamise osas sai täna Vikerraadio UUDIS+ küsitlus ja sellele lisandunud arvamused telefoni teel otse stuudiosse helistanud inimeste näol.
Kõigepealt enda seisukoht, mis püsinud püsinud muutumatuna. Aga see ehk arusaadav, sest olen konservatiiv ja eelistan alati kontrollitud ning kindlaid asju ning nähtusi.
Juriidilisest vaatevinklist ei ole võimalik ilma seadust kõveraks väänamiseta suhtuda elektroonilistesse hääletamistesse valimistel pooldavalt. Mõistan selgelt, et PS § 60, mis kohustab valimisi olema ühetaolised, otsesed ja salajased elektroonilistel hääletamistel pole järgitavad ning erinevad oluliselt klassikalistel pabersedeliga hääletamise läbiviimisest.
Küsitlused annavad samas selliseid tulemusi, et märkimisväärne hulk küll hääletajatest ei usalda elektroonilisi vorme, ent samal ajal justkui mitmed nendest, kes e-hääletamisi ei usalda, teevad seda ikkagi. Tegemist on mugavusvalikuga, millega elektrooniliste hääletamiste ellukutsujad täiesti teadlikult arvestasidki. Inimrumaluse ja mugavuse seos on loomulik ja tavapärane nähtus ühiskonnas. Kuigi elektroonilist hääletust mitteusaldav inimene sellega kaasa minnes laseb endale mütsi selgelt kõrvuni pähe kiskuda, siiski näitab see toiming veel midagi - ükskõiksust demokraatia tulemuste suhtes. ilmselgelt on siis tegemist ükskõiksus, mugavuse ja kohustunde kummalise sümbioosiga.
Tuntud on ka teine vastuväide - kontrollitavus. Klassikaline pabersedelitel hääletamise tulemused on kahtluse korral selgelt vaadeldavad ning kontrollitavad. Elektrooniliste hääletamiste puhul pole kontrollitavus tagatud juba ainuüksi protsessi keerukuse ja hoomamatuse tõttu. Eestiski võib olla ehk kümmekond inimest, kes üleüldse selle protsessi toimivusest, nurgatagustest ja salakoridoridest saavad aru nii, et suudaksid kontrollida elektroonilise hääletuse tulemusi.
Isegi klassikaliselt valimiste hetkel esile kerkiv silmapaistev ebanormaalsus või loogilisest mustrist kõrvalekalle ei pane e-hääletamiste gurmaane kahtlema valimiste tõsiseltvõetavuses, sest nende usk ja soov protsessiga kaalub ülesse loogika toime. Seda on korduvalt olnud, sealhulgas ka viimastel riigikogu valimistel Eestis (2023), kui liberaalse frondi poolt ebasoosingus olev poliitiline jõud valimiste päeval järsku ebaproportsionaalse poliit-toetuse languse üle elas, et peale valimiste päeva see toetus kohe tagasi saada.
Eeltoodu on kinnituseks sellele kurikuulsale diktaator Stalini ütlusele, et pole oluline, kuidas hääletatakse vaid see, kuidas hääled kokku loetakse. Seepärast pole ka imekspandav, et hoolimata Eesti digitiigrite (tänaseks on nad muidugi taandarenenud digiviigriteks) tohututest püüdlustest populariseerida e-hääletamisi ka mujal lääneriikides pole see tegevus leidnud suuremat toetust. Lääneriigid pole seda pakkumist tõsiseltvõetavaks pidanud. Mõned on teinud arglikke katseid, kuid seejärel lõpetanud selle praktika ebausaldusväärsuse ja keerukuse tõttu.
Ja nii ongi, et parlamendi valimistel kasutavad elektroonilist hääletamist peale Eesti ka vaid rašistlik Venemaa, kommunismi pürgiv Venetsueela ja mingi Aafrika diktaator vist kasutas seda ka, kuigi ma pole veendunud, kas ta seda ka edasi teeb.
Seega lühidalt kokku võttes.
Elektrooniline hääletamine on mugavusteenus, mis baseerub pimedal usul, mitte demokraatiat ja õiglust tagav hääletuskord.
Nüüd aga lõpetuseks tänase Vikerraadio saate juurde.
Uudis+ saates arutas saatejut Mirko Ojakivi (tunnistas, et on e-hääletuste pooldaja) akadeemik Bogdanoviga, kas Eestis planeeritavad m-valimised saab läbi viia läbipaistvalt ja kontrollitavalt. Arutelu oli pikk ja viljatu. Aga läbivalt progressiusuline.
Ta on ebausaldusväärne ja praktiliselt kontrollimatu, mistõttu kergelt manipuleeritav.
Siis hakkasid helistamised stuudiosse. Helistajatest 100% ei usaldanud elektroonilisi hääletamisi.
Ka Vikerraadio kodulehel läbi viidud küsitlus ei olnud eriti progressiusuline. Küsiti: "Kas peate nutiseadmest valimistel hääletamise võimalust vajalikuks?"
475-st vastajast andis JAH vastuse 17% ja EI vastuse 88%.
Aga meie vasakliberaalne valitsusliit jätkab endiselt ja tuimalt rahva huvide vastast elektroonilist valimissüsteemi. Ta on sellest huvitatud. Aga võib-olla just sellepärast, et selline e-hääletamise kord tagab neile püsiva võimu?
Igal juhul olen ma isiklikult kindlas veendumuses, et elektroonilised hääletamised ei vasta kehtivale põhiseadusele, ei ole kaetud legitiimsusega ja on demokraatlikku valimiskorda rikkuv. Vähemalt seni, kuni pole läbi viidud rahvusvahelist sõltumatut auditit meie elektroonilise valimise osas.
Siinjuures ma tahan esile tuua, et kui Raul Siem oli Eesti väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister 2020–2021 (praegu on ta Eesti Rahvuslaste ja Konservatiivide erakonna liige ja Kose vallavanem), siis ta käivitas rahvusvahelise auditi korraldamise protsessi elektroonilise hääletamise osas. Paraku tuli aga enne võimuvahetus ja vasakliberaalne valitsus Reformierakonna juhtimisel pani selle protsessi seisma.
Üks asi vajab siiski veel rõhutamist.
Nimelt tihti küsitakse, et kuidas elektroonilistesse valimistesse skeptiliselt suhtuvad inimesed usaldavad siis pangateenuseid kasutada interneti kaudu või muul moel kasutada elektroonilist allkirjastamist?
Vastan.
Oluline on siin huvide suund ja tulemus. Üksiktehingute ja toimingute puhul on selgelt kontrollitav, kas tulemus on kehtiv, sest tehingu tagajärg avaldub sisuliselt mõne sekundi/minuti jooksul. Ka pole siin suurelt võltsimisest keegi huvitatud, kui küberpätid välja arvata. Valimiste puhul on olulord sootuks teine. Saades võltsimistel ülekaalu riigi võimutüüri juures on tagajärjed hoomamatult dramaatilisemad kaotanud osapooltele ning poliitiliste tulemuste võltsimisest on demokraatlikus protsessis olnud ajast - aega huvitatud ebaausad ning demokraatiat mitteaustavad pooled. Poliitiliste valimiste võltsimised (ja sellised katsed) on väga levinud nähtused.
Paul Puustusmaa
PS! Mõned varasemad minu arvamused kattuval teemal:
* Valimisea langetamisest
* Riigikogu valimise seaduse muutmisest (344 SE)