Taanlaste vallutust põlistava nimega linn, mis ühtlasi on meie EL liiduvabariigi peamiseks linnaks elik pealinnaks, tähistab täna oma päeva.
Teatavasti on alates 2002. aastast tähistatud seda päeva. Ürituse peaeesmärgiks on väidetavalt see, et tõsta tallinlastes oma kodulinna tunnet.
Tagasi vaadates on paslik rõhutada, et täna möödub ühtlasi 35 aastat päevast kui ...
Ega nüüd täpselt teagi, kuidas sündmust õigesti nimetada, kuid ilmselt pole vale, kui selgitada, et ... idamaiste migrantide massid tungisid Tallinna ja püüdsid vallutada ülalinnas asuvat riigivõimu residentsi - Toompea lossi.
Ajaloolise faktina on teada tõepoolest, et 15. mail 1990 toimus lossi ees venemeelse Interliikumise organiseeritud meeleavaldus, mis kasvas üle katseks hõivata Toompea loss.
On isemoodi kummaline, et eeltoodud hõivamise katse pandi toime päeval, mis hiljem linna päevana tähistamist leidis. Tuleb aga tunnistada, et päeva tähistamise aluseks linnaisandate poolt võeti mitte venemeelsete rünnak, vaid linnale 1248. aastal antud Lübecki linnaõiguse päev. Linn sai LINNAKS toonase euroopaliku ühisarusaama alusel. Koos ülalnimetatud erilise linnaõigusega e. õigustega.
Siinjuures tuleb aga rõhutada, et kuulus Lübecki linnaõigus ei antud Tallinnale vaid Revalile.
Taas on põhjust rõhutada neid vähe teadaolevaid asjaolusid, millised puudutavad Tallinna nime. Ja see on oluline identiteedi mõistmisel.
TALLINN vs. REVAL?
Reval on väga iidne ja vana, maailma ajaloolistes ürikutes hästi leitav ning kuulus toponüüm. See pärineb üsna kindlalt muinaseesti maakonna - Revala/Rävala nimest.
Sadu, võibolla tuhandeid aastaid ja veel XIII sajandil eksisteerinud Eesti maakonna Rävala (erinevates kroonikates Revala, Revälä, Revele, Reuælæ, Revelä, Rivälä, Räbala, Reval, ladina k. Revalia) suurimaks ja võimsamaks asulaks oli ilmselt meie muinasaja lõpuks kujunenud hoopis Iru, koos linnuse ja kaubandusega.
Tänase Toompea otsas istus aga eestlaste linnus (Lindanäs, Lindanis), mis ei olnud pidevas kasutuses. Polnud seal ilmselt ka mingit suuremat sorti asundust. Küll aga väidavad osad uurijad, et seal läheduses võis olla vabasadam, mis pakkus võimalust vabalt kaubelda tulijatel idast-läänest ning, kus kehtisid erilised kaitsereeglid. On väidetud sedagi ühe teooriana, et maailma vanim tänaseni eksisteeriv riigilipp e. taanlaste Dannebrog ei ole midagi muud kui Euroopas levinud plagu, millega tähistati turvaliste kauplemissadamate asukohti. Põhjendatakse selle läbi ka legendi, kuidas 1219. aastal see taevast taanlaste väe juurde langes ning neile võidu tõi, kui nad eestlastega lahingud Lindanise all pidasid.
Niisiis 1219. a. Taani kuningas Valdemar II võitis lahingu eestlastega Lindanise all, sai omale riigilipu ja hõivas Balti klindi Toompea klindisaare paelaval asuva, eestlaste hüljatud vana linnuse.
Selle asemele panid taanlased püsti uue kindluse, mida üsna arusaadaval moel kohalike poolt ka taani linnaks elik Tallinnaks hakati nimetama.
Ajapikku hakkas Tallinna kindluse alla kujunema püsiasustus, mille nimena kinnistus kohaliku elanikkonna poolt käsitletud Revala maakonna nime baasil toponüüm Reval. Tekkinud oli seeläbi kaks asulat, kaks linna - üleval (ülalinn), kaugelt tulijatele hästi nähtav ning kohalikku maakeelt rääkivate inimeste jaoks taanlaste linn e. Tallinn ning selle ümber kasvav teine linn (all-linn) ehk Reval, mis samuti sisuliselt maakeelse päritoluga sõnast tulenes. Mõlemad linnad olid eraldi võimuga ja hilisemas tulevikus juhtus kordi, kus nad omavahel tülli läksid ja omavahel ka piike murdsid. Kuid suuremalt jaolt järgnevas ajaloos olid neil omavahel tugevad sõltuvussuhted, sest Tallinna valitseja (Mõõgavendade ordu, hiljem Liivi ordu) oli suurimat sõjajõudu omav organisatsioon.
Tulles nüüd tagasi Lübecki linnaõiguse ja kaubandusorganisatsiooni e. Hansa Liidu juurde, tuleb märkida, et selle liidu juhtivaks linnaks oligi Lübeck ning liitu kuulus üle Euroopa ligi 160 linna Madalmaadest Eestini. Hansaliidu (Die Hanse) liikmes sai Reval e. all-linn. Samas Tallinn e. ülalinn (Toompea) ei saanud kunagi Hansa Liidu liikmeks ega püüelnudki seda.
Vähe on teada eestlastele fakt, et need kaks administratiivset üksust, eraldi linna, eraldi võimuga, püsisid kahe asulana ametlikul kuni aastani 1877. Sellele järgnesid muudatused seadusandliku baasil ning 1877. a. linnaseadusega, ühendati ametlikult kaks administratiivüksust üheks linnaks, nimega Rewel (Ревель).
REVALIST TALLINNAKS
Teada on, et linna nimetusena REVAL on maailmas kuni XX sajandini üldlevinud. Esmane teadaolev kirjalik mainimine pärineb 1238. aastast (koos linnakodanikega, ladina keeles civitas Revaliensis). Sekundeerib sellele loomulikult kümme aastat hiljem Revalile antud Lübecki linnaõigus aastast 1248.
Revali võimuks oli kollektiivne RAAD.
Toompea käsitlemine eesti keeles kui TALLINN on teada aastast 1536, mille kohta on säilinud Liivi ordu meistrile Hermann von Brüggenei antud truudusvanne.
Tallinna võimuks oli Liivi ordu.
Ajapikku, eriti rahvusliku liikumise tõusutuultes, kasvas sisuliselt põhjendamatu arusaam, et Reval on saksakeelse juurega nimi ja Tallinn eestikeelne nimetus. Koos rahvusliku eneseteadvuse tõusuga (700 aastat orjaaega, millest otsiti vabaduse lätteid ning eestluse juuri) leidis üha enam toetust arusaam, et Reval ong saksakeelne ning Tallinn eestikeelne nimi, milline arusaam on üsna ambivalentne.
Vabadussõja järel ning Eesti iseseisvudes algas Eestis üleüldine nimede eestistamine, mis käsitles nii inimesi kui kohanimesid. Inimeste nimede muutmine toimus ametlikult isikutunnistustesse kantuna, kuid kohanimedega oli asi pisut keerulisem. Eesti sisetarbimises asendati kohanimed moel, mida rahvusvaheline üldsus ei teadnud ega osanud tunnustadagi. Nii sai Arensburgist Kuressaare, Wesenbergist Rakvere, isegi asulate keskused muutsid nime. Näiteks Marienthali keskusest sai Pirita. Muutusid nimed siseriiklikult tavakäibes, kuid rahvusvahelise kooskõla jaoks oli vaja ametlikku käsitlust. Ametlikult suur osa ümbernimetatud asulaid käsitleti rahvusvaheliselt endiselt nii vana nime kui uue nimega kuni aastani 1933, kui EW valitsus otsustas ametlikus kirjakeeles kõikjal kasutada ainult uuendatud nimesid.
Kokkuvõttena siis saab märkida, et 1933. aastal, Eesti Vabariigi ajal, toimus kohanimede korrastamine, mis oli osa laiemast rahvuslikust poliitikast, et tugevdada eesti identiteeti ja keelt. Sel ajal võeti vastu otsuseid, mis standardiseerisid kohanimed, sealhulgas Tallinna nime. See tähendas, et nimi "Tallinn" kinnitati ametlikult riigi tasandil (nt seadustes, kaartidel, dokumentides) kui linna ainus lubatud nimi, lõpetades ametlikult "Reval" või "Rewal" kasutamise. Näiteks võidi see sätestada kohanimede määruses või haldusreformi osana, mis tol ajal oli aktuaalne.
Kontekst ja täpsustused
1918 vs 1933
Kuigi nimi "Tallinn" võeti kasutusele juba 1918. aastal, mil Eesti sai iseseisvaks ja võõrnimede kasutamine hakkas vähenema, ei olnud see protsess kohe täielik. Mõned allikad (nt Eesti Entsüklopeedia) viitavad, et alles 1933. aastal sai nimi "Tallinn" lõplikult kinnitatud kui ainus ametlik vorm, kuna tol ajal viidi läbi kohanimede süstemaatiline korrastamine.
Miks just 1933?
See oli periood, mil Eesti Vabariik oli jõudnud stabiilsema arenguetapini ja keskendus rahvuslikule identiteedile. Kohanimede standardimine oli osa sellest protsessist, eriti Konstantin Pätsi autoritaarse režiimi algusaastatel, mil rõhuti eestlaste kultuurilisele ühtsusele.
Tegelikult said uued, eestindatud nimed ühtsena üle ilma kasutusse võetud alles peale II maailmasõja lõppu. Ka Reval muutus üle ilma Tallinnaks peale 1945. aastat.
EPILOOG
Mõistes täielikult Tallinna nime kujunemise tausta ja ajaloolist kontekst, olen arvamusel, et tugevate rahvuslike juurtega nimekuju (Revali) muutmine Tallinnaks on olnud ajalooline eksitus. Julgen isegi väita, et see on rahvuslikust vaatevinklist vaadates ebaõiglane, ega toeta meie ajaloolist mälu ning identiteeti õigel moel.
Revali apologeedina küsiks ma, kas taanlaste linnana kutsuda oma riigi pealinna on ikka põhjendatud?
Kas sada aastat Tallinnana vs. kaheksasada aastat Revalina (maakonna nimena veel oluliselt kauem) pole kaalumise koht?
Kas Tallinna päev, mis pühendatud Revalile linnaõiguse saamisele, ei peaks mitte kandma Revali päeva nime?
Küsimusi on rohkem kui vastuseid.
Ilusat linna päeva teile, armsad lugejad.
Paul Puustusmaa