Presidendi aastalõpu puhkusereis šveitsi kuurordisse on mõjunud talle taas kui lõvikonservi söömine. Või kuidas selgitada muidu seda, et ta unustas ta ära oma staatuse ja sellest tuleneva ning ebapresidendilikult pani avalikult õla alla opositsionääride VASTUKAMPAANIALE (EI-kampaaniale) rahvahääletuse osas.
Nimelt teavitavad värsked uudised lugejaid läbi erinevate meediakanalite, et president Kaljulaid edastas oma seisukoha meie riigi kodanikele, et rahvahääletuse toimumise korral on EI valik hea.
Nagu eelnevalt vihjatud, tegi ta seda kummalisel, staatusega mittesobival ja „lapsikult kavalalt“ moel.
Probleemi sisu tuleneb sellest, et Kersti Kaljulaid pöördus esmaspäeva õhtul kõikide riigikogu fraktsioonide poole ettepanekuga siduda kavandatav abielu mõiste teemaline rahvahääletus riigikogu usaldusega. Kersti Kaljulaid selgitab avalikkusele oma ettepanekut selliselt, et kui rahvahääletusele pandud eelnõu rahva toetust ei leia ning seega võidavad EI-kampaaniat tegevad poliitilised populistid, siis kuulutatakse välja erakorralised parlamendivalimised.
Ettepaneku salakavalus ning ühtlasi lapsikus seisneb järgmistel asjaoludel.
ESITEKS näeb seadus sellist (parlamendi laialisaatmist) ette olukorras, kui rahvale pannakse valikuks riigikogu poolt ette seaduse või ka seaduse paragrahvi muutmine. Kui nüüd rahvas seda riigikogu valikut ei toeta, tekib riigikogu laialisaatmiseks ametlikult seaduslik alus.
Kuivõrd aga koalitsioon plaanib esitada rahvale küsimust mitte seaduse muutmiseks vaid muu riigielu küsimuse vormis, siis presidendil parlamendi laialisaatmiseks puudub võimalus. Nüüd ta siis kutsubki riigikogu üles laskma endale vabatahtlikult kuuli pähe.
Kahtlen sügavalt sellise ettepaneku eetilises küljes. Samuti on ettepanek mõnevõrra lapsik.
TEISEKS on aga Kaljulaid lähtunud oma „kavala ettepaneku“ tegemisel ilmselgelt sellest loogikast, mida on ette mänginud erinevad statistilised näitajad ja ühiskonnauuringute küsitlused.
Erinevad küsitlused näitavad, et referendumi toimumise korral küsimuses: “Kas abielu peaks jääma Eestis mehe ja naise vaheliseks liiduks?“ toetaks 60% - 75% inimestest JAH lahtri täitmist.
SAMAS AGA kui uurida toetust parlamendile kui institutsioonile, siis usaldus tema suhtes on olnud oluliselt madalamal positsioonil ning tulenevalt opositsiooniliste poliitiliste populistide „tublist“ tööst on parlamendi populaarsus stabiilses langustrendis. Kusjuures tavapäraselt on valimiste järgselt see kõrgem ja muutub üha madalamaks, mida lähemal on uued valimised.
Täna mõjutavad rahva suhtumist riigikokku ka opositsiooni tsirkusemängud obstruktsiooniga seonduvalt, kus vasakpopulistlikud sotsialistid ja reformierakondlased pakuvad rahvale kui kõrgeimale võimule otsustamiseks välja küsimusi alates Eesti riigi taasliitumist Venemaaga, roti kuulutamist rahvusloomaks või seljanka supi söömise keelamist. Loomulikult selline rahva üle irvitamine ei saagi esile kutsuda muud kui riigikogu maine järjekordset langust.
On arusaadav, et sellise teadmise harjal ratsutamine tundub president Kaljulaidile, kes korduvalt on näidanud üles parlamendi koalitsiooni suhtes viha ja vihkamist, win-win (kõik valikud võidavad) olukorrana.
Ma ei oska hetkel kosta, milline oleks põhiseaduslike institutsioonide populaarsusreiting täna, kuid kindlasti on see langustrendis ja kindlasti oluliselt madalam kui referendumil potentsiaalsete JAH vastajate osakaal.
Teisisõnu püüab president voolavat jõge suunata sinna sängi, et rahvas ei mõtleks rahvaküsitluse sisu peale, andes häält normaalsuse poolt JAH või normaalsuse vastu EI. Oma järjekordse päevapoliitilise sekkumisega püüab president rahvast meelitada oma hääle andmisel hoopis mõtlema valikule, et JAH tähendab ühtlasi riigikogu selle koosseisu jätkamist aga EI koosseisu lõpetamist ja uusi parlamendi valimisi.
On kahjuks selge, et arvestades praegusi totrusi, mida opositsioon teeb, madaldades igapäevaselt ja piisk piisa haaval parlamendi väärikust, õõnestades samas ka eesti õiguskorra, parlamentarismi ja esindusdemokraatia aluseid võiks presidendi plaani õnnestumise korral tõepoolest küsitlusel võita mitte TEGELIK küsimus.
JAH pool ei pruugi võita ja küsitlus ei annaks soovitud suuniseid poliitikutele VAID võidaks poliitiline populism ja hääletatakse hoopis parlamendi laialisaatmist või mittelaialisaatmist. Selle vankri ette on võimalik väga lihtsalt rakendada ka praegust olukorda vihkav peavoolumeedia, kes siis kuni rahvareferendumini taoks trummi ja kutsuks mõnuga üles rahvast hääletama küsitlusel parlamendi laialisaatmise poolt, mitte aga küsitluse sisu.
Kokkuvõttes on aga selge, et rääkigu president mida tahes, kuid ta ei tegutse siin ühiskonda ühendavana, poliitilisi jõude siduva isikuna vaid oma lähtub oma personaalsest poliitilisest huvist ja vihast koalitsiooni vastu. Ühtlasi ei ole võimalik presidendi ettepanekut vaadelda seadusliku ja eetilise käitumise prisma kaudu.
Tegemist on tema poolt naiivse lapsikuse, ebaõige ja teatud mõttes kindlalt ka alatu käitumisega, sest on asunud varjamatult toetama rahvaküsitlusi mõnitavat EI-kampaaniat.
Tegelik pääsetee on aga vaid üks – otsedemokraatlike meetmete seadustamine põhiseaduses, millega rahvale antakse seaduste algatamise (aga ka tühistamise) õigus, rääkimata presidendi otsevalimistest.
Paul Puustusmaa
11.01.21