EKRE Riigikogu saadik Paul Puustusmaa kommenteerib Kaja Kallase lubadust, et see valitsus Vene kodanike hääleõigust KOV-valimistel ei võta, ning õiguskantsleri vastavaid seisukohti.

“Reformierakonna sõnum on – Ukrainas vallutussõda pidava ning Eestit ja NATO-t vaenava agressiivse riigi kodanikud jäävad Eestis valijateks.

Nemad ja nende alaealised lapsed jäävad edaspidigi valijateks ning ühtlasi valivad nad ka Eestile presidenti (esindusdemokraatia printsiipide tõttu), määravad valimiste kaudu kohaliku elu põhimõtteid, kultuuri, tavasid ning siinset sotsiaalelu.

Teisipäeval toimus Riigikogus väliskomisjoni algatatud olulise tähtsusega riikliku küsimusena välispoliitika arutelu, kus EKRE poolt võttis sõna ka Paul Puustusmaa.

“Oli muidugi rõõmustav kuulda, kui hea kolleeg Siim Kallas ütles, et mittekinnitatud andmetel on Vene väed liikumas ära oma positsioonidelt, mis ohustavad meie heaolu ja meie korda. Sõda ilmselt ei tule. See on tõesti väga hea! Aga samas ei saa unustada ka ära sõnu, mida ütles Eerik-Niiles Kross siinsamas natuke aega tagasi: ega see, kui ka ei tule sõda, ega see, kui Venemaa väed ära viib, ei tähenda midagi seetõttu, et see kurjus, mis on Venemaa sees, see kurjus on süsteemne. Tõepoolest, see on süsteemne. Sõltumata sellest, kas need väed on nüüd seal piiri ääres, kas need 100 000 meest on mõõgad peos, ootamas sissetungi Ukrainasse või mitte.

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna poliitiku Anti Poolametsa juhitav poliitiline vestlussaate „Vaba sõna“ seekordseteks külaliseks on tema fraktsioonikaaslane Paul Puustusmaa,

Juttu tuleb Ukraina presidendi pöördumisest Riigikogu poole, sõjakuritegudest ja Venemaa valearvestusest.

Konservatiivide poliitiline vestlussaade “Vaba sõna” on eetris Virumaa TRE raadio sagedusel igal kolmapäeval kell 19 sagedusel 97,0 MHz. Samuti nüüd ka laupäeviti kell 12. Saade on järelkuulatav aadressil viru.treraadio.ee

Link uudistele ja järelkuulamisele

Riigikogu võttis tänasel istungil vastu 28 Riigikogu liikme esitatud avalduse Ukraina territoriaalse terviklikkuse toetuseks, milles kutsutakse kõiki riike üles tingimusteta toetama Ukraina suveräänsust ja territoriaalset terviklikkust.

Avalduse vastuvõtmise poolt hääletas 67 Riigikogu liiget.

Avalduse tekst:

„2014. aastal langes Ukraina provotseerimata agressiooni ohvriks ning selle tagajärjed ei ole siiamaani likvideeritud ja julgeolekuohud Euroopas on kiiresti eskaleerumas.

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) fraktsioon esitas Riigikogule otsuse eelnõu teha vabariigi valitsusele ettepanek võtta tagasi allkiri Eesti–Vene piirilepingult.

Eelnõu üle andnud Riigikogu liige Paul Puustusmaa ütles, et Eesti–Vene piirileppe sõlmimine Eesti välisministri Urmas Paeti ja tema Vene kolleegi Sergei Lavrovi vahel 2014. aastal oli ränk viga.

„Selle lepinguga nõustub Eesti Vabariik Kremli seisukohaga, et Tartu rahuleping on oma kehtivuse kaotanud. Uus piirilepe muudab kehtivat põhiseadust ja toetab Venemaa jätkuvat anneksiooni ja naabrite territooriumite inkorporeerimise poliitikat. Ühtlasi legaliseerib alatiseks Venemaa jätkuva okupatsiooni Tartu rahu järgse Eesti aladel ja loovutab Narva tagused alad ja osa Petserimaast, võttes meilt ära igasuguse õiguse nõuda okupeeritud alade eest vähimatki kompensatsiooni. Pole ühtegi sisulist põhjendust 5,2 protsendi Eesti riigi maa-ala, territoriaalvete ja õhuruumi lahutamiseks ning selle võõrriigile loovutamiseks,“ ütles Puustusmaa.

Teisipäeval jõuab riigikogu suurde saali esimesele lugemisele presidendi otsevalimist käsitlev eelnõu, mille taga seisab 45 riigikogu saadikut.

Eelnõu kohaselt on presidendi kandidaadi ülesseadmise õigus vähemalt 10 000 hääleõiguslikul Eesti kodanikul. Kandidaatide registreerimiseks esitamine algab 60. päeval enne valimispäeva ja lõpeb valimispäevale eelneval 40. päeval. Valituks tunnistatakse kandidaat, kelle poolt on antud üle poole hääletamisest osavõtnute häältest. Kui ükski kandidaat ei saa nõutavat häälteenamust, viiakse kahe enim hääli saanud kandidaadi vahel läbi teine hääletusvoor. Teises voorus tunnistatakse valituks kandidaat, kelle poolt anti enam hääli.

23. novembril arutas eelnõu riigikogu põhiseaduskomisjon ja toetas selle esimesele lugemisele saatmist. Ainsana jäi erapooletuks sotsiaaldemokraatide esindaja Lauri Läänemets.