Ma ei väsi kordamast, et kehtiv palvekirjade (petitsioonide) esitamise süsteem on meelepete ja demokraatia mängimine, ventiiliks ühiskonnast pingete väljalaskmise jaoks, millest faktilist kasu ei ole.
Selle kaudu sisuliselt petetakse rahvast, sest rahva initsiatiiv summutatakse suure kisa-kära saatel Riigikogu komisjonides ning rahva initsiatiivist (tinglikult) 99,9% ulatuses mingit asja ei saa. Mingit sisulist arutelu ei sünni, on vaid formalism
Aastaid on mitmetes poliitilistes ringkondades küll vaiksemalt, küll tugevamalt räägitud demokraatia tugevdamise ning rahva tahte mõju suurendamise huvides taastada meie õigussüsteemi rahvaalgatuse reaalne mõju.
Olukorras, kus valitsejate legitiimsus kukub põranda alla või valitsejad kipuvad vastu võtma seadusi, millised on ilmselgelt meie traditsioonilisi arusaamasid katki murdmas või ühiskonda muul äärmiselt kahjustaval moel purustamas, just siis on vaja rahva sõna maksma panna.
Ei tohi unustada, et rahvas on meil põhiseaduse kohaselt kõrgeima võimu kandja, kuid sisuliselt on tema kui kõrgema võimu instrument muudetud ülimalt mannetuks - kord nelja aasta tagant linnukese tegemiseks mingi poliitiku nime taha.
Rahvas tahab aga reaalselt tunnetada enda mõju kõrgeima võimuna ja soovib oluliselt enam mõjutada poliitilisi otsuseid. Niisamuti soovib rahvas tegelikult ühiskonda lõhestavatel teemadel õigeaegselt ja suhteliselt kiirelt anda kohustuslikke signaale valitsejatele, sealjuures selliste lõhestavate teemade sisulist arutelu sootsiumis, selmet lihtsalt leppida sellega, et legitiimsuse kaotanud poliitvõim riigiaadli (ametnike) abil ühiskonna sundseisu paneks või vastutustundmatult rahva tahte läbi "petitsioonimasina" prügikasti saadab.
Sestap olen jäägitult seda meelt, et SA Terve Rahvas poolt (link kommentaariumis) juba aastaid välja pakutud süsteem rahvaalgatuse taastamise näol riigipoliitika osana väärib mitte ainult kaalumist vaid reaalset rakendamist.
Rahvaalgatuse taastamise vajadust ja otsedemokraatia rakendamise paratamatust, selle vastavust rahva tahtele toetab muuhulgas värske uuring, milles küll midagi uut pole selles mõttes, et rahvas ka varasemates uuringutes on otsedemokraatilisi meetmeid juba aastaid toetanud, kuid valitsejad ei ole soovinud ega soovi ka praegu rahva tahtega arvestada.
Ka äsjatoimunud "seamäss" pole muud kui lakmuspaber süsteemis eksisteerivate puuduste näitamiseks.
Juunis 2025 ilmunud omnibuss-uuring näitab, et eestimaalased soovivad poliitikutelt rahvaalgatuste sisulisemat käsitlemist. 70% vastanutest usub, et see suurendab poliitikute usaldusväärsust, vaid 3,6% on vastupidisel arvamusel. Eesti Koostöö Kogu ekspert Maarja-Leena Saar rõhutab, et rahvaalgatused pakuvad võimalust tugevdada dialoogi ja poliitilist usaldust olukorras, kus OECD uuringud näitavad usalduse langust riigiinstitutsioonide vastu ja demokraatia seisab väljakutsete ees (artikkel kommentaariumis).
Lõpetuseks toon välja ka erakonnad, kes toetavad reaalselt oma poliitilises tegevuses kui ka programmiliselt rahva võimu suurendamist ja otsedemokraatlike meetmete taastamist ühiskonnas:
* Erakond Eesti Rahvuslased ja Konservatiivid (ERK);
* Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE-EKRE);
* Keskerakond (teatud mööndusega).
Paul Puustusmaa
Kirjutis ilmus esmalt FB keskkonnas 13.08.25
Kirjutis ilmus esmalt FB keskkonnas 13.08.25