Abielu ja perekonna mõisted vajavad senisest rohkem seaduslikku kaitset, sest traditsioonide üle parda heitmist nõudvad poliitilised jõud muutuvad üha agressiivsemaks, kirjutab jurist ja Riigikogu liige PAUL PUUSTUSMAA.
Ehkki debatt abielureferendumi üle ei ole jõudnud veel puhkedagi, on meie poliitilised populistid – sotsid ja Reformierakond – juba kiirustanud teatama, et rahvahääletuse korraldamine küsimuses, kas abielu tuleks määratleda põhiseaduses mehe ja naise vahelise liiduna, on pseudoteema. Tegelikult on täpselt vastupidi – tegemist on meie ühiskonna alusväärtusi puudutava küsimusega. Alusväärtused on ühiskonna kui ühise hoone koospüsimise mört.
Ühiskonna heaolu ja turvalisus ei seisne ainult nn pärisprobleemide nagu palk, töö, sotsiaalsed garantiid, kool jne lahendamises. Vähendamata eeltoodu olulisust, tasub rõhutada, et heaolu, turvalisuse ning sotsiaalse kindlustunde teiseks pooleks on selged ja arusaadavad väärtusküsimused, mis loovad õigusliku kindlustunde. Selged väärtusnormid ja arusaamad on mõistlikkuse sünonüümid, paljude õigussuhete alus, aga ka sotsiaalse turvalisuse kindlustajad.
- Üksikasjad
- Klikke: 1170
Riigikogu põhiseaduskomisjon otsustas esmaspäeval üksmeelselt saata esimesele lugemisele kodakondsuse seaduse täienduse, mis võimaldab Eesti kodakondsuse äravõtmist isikult, kelle kohta on jõustunud süüdimõistev otsus riigireetmise, luuretegevuse või terrorikuriteo eest.
Põhiseaduskomisjoni esimehe Paul Puustusmaa sõnul on tegemist olulise kaalutlusküsimusega, mis lisab meie õigusruumi paindlikkust. «Oluline on seejuures see, et valitsus saab kodakondust ära võtta üksnes kõige raskemate riigivastaste kuritegude puhul,» rääkis Puustusmaa. Ta täpsustas ka, et sünniga Eesti kodakondsuse omandanud kodanikelt Eesti riik kodakondsust ära ei võta.
Komisjonile selgitas seadusemuudatust siseminister Mart Helme, kelle sõnul on tegemist valitsuse kaalutlusotsusega ning seeläbi on uus regulatsioon kooskõlas riigi laiemate huvide ja rahvusvaheliste kohustustega.
Põhiseaduskomisjon otsustas saata valitsuse algatatud kodakondsuse seaduse täiendamise seaduse eelnõu riigikogu täiskogu istungile esimeseks lugemiseks 30. septembril.
BNS/POSTIMEES
- Üksikasjad
- Klikke: 971
Riigikogu põhiseaduskomisjoni esimehe ja EKRE fraktsiooni liikme Paul Puustusmaa sõnul võib koalitsioon abielu mõiste rahvaküsitluse sõnastuses kokkuleppele jõuda juba tuleval nädalal.
"Selle küsimuse sõnastuse temaatika on meil juba järgmine nädal ja seda nii koalitsioonierakondade fraktsioonides kui ka koalitsiooninõukogus," ütles Puustusmaa ERR-ile.
"Võimalik, et paari nädala jooksul me selle küsimuse sõnastame ka," lausus ta.
- Üksikasjad
- Klikke: 1105
Korruptsioonivastase erikomisjoni liige Paul Puustusmaa (EKRE) ei ole raporti järeldusega nõus ja soovitab komisjonil kriitika asemel hoopis valitsuse tegevust toetada.
„Reformierakonna liikmete teostatud kokkuvõte on koostatud olulises osas asjaolusid tendentslikult peegeldades ning on seetõttu subjektiivne ja tervikuna poliitiliselt motiveeritud. Raport ei kannata kriitikat, koosnedes eksitavatest hinnangutest, mitte faktidest. Jutt advokaadibüroo palkamise läbipaistmatuse kohta ei ole põhjendatud,” kommenteeris Paul Puustusmaa.
Näiteks toob ta raportis toodud järelduse, et Freeh’ palkamise protsessi kohta pole piisavalt infot. „See on kohe kindlasti vale,” sõnab Puustusmaa ja ütleb, et see pole mitte fakt, vaid hinnang. Komisjoni liikmetel oli võimalus paberitega tutvumas käia, kuid sellegi osas oli Puustusmaa sõnul opositsioonil nurinat, et miks on mõned kohad dokumendis varjatud või miks neid „tundlikke” pabereid peab suletud eraldatud ruumis vaatamas käima. „Ükskõik, mis dokument ette anti – kohe oli ebapiisav,” lisab ta.
- Üksikasjad
- Klikke: 1176
Ei: parteide kontroll muutub tõhusamaks ja läbipaistvamaks, Paul Puustusmaa, Riigikogu põhiseaduskomisjoni esimees, endine ERJK liige (EKRE)
Kas siis tõsimeeli on võimalik väita, et poliitikutest enesekontrolli teostav ja kord kuus koos käiv komisjon (ERJK) on vähem korruptiivne kui Riigikontrolli poolt teostatav igapäevane töö? Või siis teist pidi vaadates, kas Riigikontroll on korruptiivsem kui enesekontrolli teostavad parteilased?
Kohe saan kinnitada, et tegemist on vaieldamatult poliitilise otsusega ja teisiti seda võtta pole võimalik. Kas ka piisavalt põhjendatud, hea, õige ja õiglase otsustusega, see on ja jääb esialgu vaieldavaks, kuid tõe kriteeriumiks saab olema praktika.
Küsimusi on siin tõstatatud mitmeid – kas valitud tee on juriidiliselt võimalik, põhjendatud ja toimiv?
- Üksikasjad
- Klikke: 1146
Riigikogu jätkab ERJK likvideerimise eelnõu menetlemist sügisel, saates selle teisele lugemisele, ütles põhiseaduskomisjoni esimees Paul Puustusmaa (EKRE).
"Mina hetkel olen pigem äraootaval seisukohal, et kui meil sügishooaeg algab ja mingeid muudatusi mõtlemises ei ole toimunud, siis sellisel juhul jätkub ta tavapärast viisi pidi, ehk ta läheb teisele lugemisele," ütles Puustusmaa ERR-ile.
Puustusmaa sõnul oleks jõudnud eelnõu ära menetleda ka enne suve, aga põhiseaduskomisjon kiirendatud menetlemist ei soovinud.
- Üksikasjad
- Klikke: 1144
"Kas möönate, et probleem on? – Ei mööna." Sedasi vastas saates "Kuum tool" küsimusele põhiseaduskomisjoni esimees, endine erakondade rahastamise järelevalve komisjoni (ERJK) liige Paul Puustusmaa (EKRE), kas ta ei näe sisulist vastuolu sellega, et riigikontroll võtab ERJK kohustused üle.
Nimelt tsiteeris saatejuht Neeme Korv riigikontrolöri Janar Holmi, kes rääkis eelmine nädal põhiseaduskomisjoni istungil, et muutusega tuleb riigikontrollile väga palju tööd juurde ning riigikontrolör muutub pigem parteipolitseiameti peadirektoriks.
Näiteks, kui riigikontroll menetleb parasjagu mõne erakonna rahaasjadega seotud küsimusi ning tehakse negatiivne otsus ja kui lisaks tuleb mõni audit vastava ministri valitsemisalas, siis seda võidakse seostada halvasti, märkis Holm siis. Seega muutub ka sisuliselt riigikontrolli fassaad.
- Üksikasjad
- Klikke: 1194
Riigikogu põhiseaduskomisjon otsustas avada presidendi poolt riigikokku tagasi saadetud pääste- ja relvaseaduse muutmise seaduse, ütles komisjoni esimees Paul Puustusmaa (EKRE).
Puustusmaa rääkis, et neljapäeval toimunud põhiseaduskomisjoni istungil suurt vastuolu põhiseadusega ei tuvastatud, ent otsustati kompromisslahenduse kasuks, sest seadust on väga vaja.
"Arvestades ühiskonna vajadusi ja selle seaduse olemuslikku tähendust ja tema mõju, siis me leidsime, et meil on mõistlik siiski teha ettepanek see seadus lahti võtta ehk mitte toetada selle muutmata kujul vastu võtmist," ütles Puustusmaa.
- Üksikasjad
- Klikke: 1097
EKRE Riigikogu saadik Paul Puustusmaa kirjutab sotsiaalmeedias sellest, kuidas Venemaa on 9. mai eel hoogustanud infosõda ja oma osa selles on vene suurriikluse sümbolil Georgi lindil.
“Sümbolitel on suur tähtsus ja tähendus. Nende nimel võideldakse ja ohverdatakse. Ka elusid ja vabatahtlikult. Nende pärast tapetakse ning ka sümboleid tapetakse (vähemalt püütakse tappa).
Sümbolite käsitlemine, mõnel juhul rohkem, teisalt vähemoskuslikum käsitlus, on omane kõikidele nähtustele meie ühiskonnas. Aegajalt ka sümboleid kaaperdatakse. Eriti siis, kui need on esteetiliselt hästi mõjusad või kergesti käsitletavad mõne ajaloolise paralleeli kaudu.
- Üksikasjad
- Klikke: 1243