Uus valitsus, uus kord.

Ei sirget selga ega ausust vaid, ikka nihverdades ja ümber nurga.

Olgu näiteks jutt riigikogu erikomisjonidest. Pariteetsus versus proportsionaalsus.

Täna (11.02.21) pakkus endine peaminister Jüri Ratas välja mõtte, et aeg oleks diskuteerida erakondade rahastamise põhimõtete üle. Omalt poolt pakkus ta välja idee, et tuleks kaaluda eraisikute annetuste kaotamist ja jätta erakondadele vaid riigieelarveline raha.

Parteide rahastamise ja sellega kaasnevate asjaolude ning printsiipide üle on käinud juba nii kaua, kui on eksisteerinud iseseisvuse taastanud Eesti Vabariik.

Alati on neid arutelusid saatnud teatud hirm ja ettevaatlikkus, mis aegajalt pole ka ehk põhjendatud olnud.
On oluline siinjuures rõhutada, et erakonnad on ERILISED mittetulundusühingud, kelle kanda on riigi juhtimise poliitiline koormus ning vastutus, mistõttu rahastamise küsimus vajab ülihoolikat kaalumist.

Tundub, et Ratas viskas EKRE poole paberlennuki poliitilise lubadusega - teeme uue koalitsiooni peale järgmisi riigikogu valimisi!

Selline soov kõlaks nagu lootus, et EKRE ei punniks Keskerakonna suhtes väga vaenulikku tegevust. Et kui EKRE teraviku tagasi tõmbaks, siis saab Keskerakond anda oma riigikogu kohtade kaudu tulevikus poliitilise toetuse PRESIDENDI OTSEVALIMIST ihkavale EKRE-le. Seda tõenäoliselt koalitsiooni kokkuleppe näol.

Iseasi muidugi, kas Keskerakond on üldse enam usaldusväärne? Kas kokkulepete täitmine käib endiselt stiilis - enne meie tahe, siis vaatame, mis teie tahtest saab...?