TÄNA on Eesti parlamendis (Riigikogus) 5 erakonda.
On seda palju, vähe või parasjagu - see on üsna keeruline küsimus.

Põhimõtteliselt on nii, et mida vähem on erakondi parlamendis, seda vähem on kaitstud ühiskonna erinevad grupid ja pluralism. Ka vastupidi - mida rohkem on erakondi, seda enam pääseb kõrgeimale poliitilisele püünele erinevaid arvamusi. Õitseb pluralism, demokraatia ... kuid on ka rohkem viljatut kisa, hõõrumisi ning poliitilisi nägelusi.
Küsimus siis selles, kas poliitiliste eriarvamuste rohkus riigi tipp-poliitikas on kasulik või kahjulik? Kas erinevus rikastab või lõhub?

Ühesõnaga - kas riigikogus peaks olema rohkem erakondi ja mida see tähendaks?

Riigikogu koosseisu kuuluvate erakondade arv sõltub üsna suurel määral valimiskünnisest, mis Eestis on teatavasti 5%.
Erakonnad, kes valimistel ei saa üldkokkuvõttes 5% täis, riigikokku ei pääse.

Aegajalt avalikus meedias on tõusetunud küsimus selles, kas vene rahvas on süüdi Vene-Ukraina sõjas või kas venelased peaksid vastutama nende veriste tapatalgude, ukraina laste mõrvade, vägistamiste ja Ukraina majandusliku infrastruktuuri purustamise pärast?

Hüpoteese on erinevaid. Alates sellest kui meenutada, et saksa rahvas maksab siiamaani lõivu tegude eest, mille panid korda saksa natsionaalsotsialistid Hitleri juhtimisel, kuigi praegune saksa riik pole isegi III riigi õigusjärglane.
Venemaa on teatavasti hitleriliku Saksamaa liitlase (NSVL) õigusjärglane ja teostab täna samasugust sise- ja välispoliitikat kui omal ajal hitlerlik Saksamaa. Isegi metoodika on sama. Olen sellest ka varasemalt kirjutanud. Näiteks artiklis"Kui rahvas väärib oma valitsejaid, kas ta väärib ka karistust valitseja tegude pärast?".

Rääkides Venemaa agressiivsusest, siis see ei saaks olla selline kui oma rahvas ei toetaks tuliselt putinlikku šovinismikurssi, vene imperialismi ning sovjetlikku revanšismi.

On aga üks reformimist vajav teema, mis kerkib poliitikute teadvusesse iga viie aasta tagant korraks, et siis uuesti järgmise korrani unustatud saada ja see on presidendivalimiste kord. Kui tahta siin aga suuremaid muudatusi ellu viia, siis peaks nendega alustama juba enne järgmisi riigikogu valimisi. Seda valmisolekut kuskilt ei paista, kirjutab Eesti200 liige ERR-is.

Ja ta lisab, et vaja oleks juba selle teemaga alustada ja vaja on ka muuta põhiseadust.

Milles aga sügavalt eksib E22 liige?
Selles, et poliitikute seas puudub selles valmisolek. See väide on pooltõde või siis poolvale, sõltuvalt sellest, millises poliitilises paadis sa oled.