Klassikaline ladina ütlus "Quod licet Iovi, non licet bovi" ehk, mis lubatud Jupiterile, pole lubatud härjale, kõlab tänapäeval hoopis teisiti ja mitte sugugi ladina keeles. Võib-olla nii: "Was dem Jupiter erlaubt ist, ist dem Ochsen nicht erlaubt".
Tunnistan kohe, et pole saksa keelt kunagi õppinud ja seega võib eeltoodu grammatiline külg vigane olla. Kuid see polegi hetkel oluline.
Oluline on hoopis see, et frau Merkeli ajal on Euroliidus reeglid välja kujunenud selliselt, et kõik liikmed peavad tegelema asjadega nii nagu näevad/mõistavad sakslased (loe: soovib saksa liberalism). Sakslased ise ei pea ühtegi reeglit järgima, kui puudub tegelik huvi nende järgimiseks, oder echte realpolitik (Persönliche Interessen von Merkel und Deutschland) pakub sakstele paremaid või soodsamaid võimalusi.
Lõpmatult võib siin ette lugeda näiteid, mis eeltoodut tõendavad. Euroliit on eelkõige Saksamaa huvid ja samas nendes huvides tundub mõistlik Euroopa väikerahvaste ja rahvusriikide ohverdamine.
Nii näiteks oli see vene gaasijuhtmega ja pagulastega ning on nüüd ka Valgevene Batjaga.
Peale Venemaa agressiooni Ukrainasse ja Krimmi annekteerimist piirati Euroliidus solidaarselt igasuguseid pisikesi ja suuremaid majandusprojekte Venemaa ja Euroopa riikide vahel, et agressiivset ning fašistliku Saksamaa kombel käitunud Venemaad korrale kutsuda. Samal ajal Merkeli Saksamaal oli lubatud suur erand - Nord Stream. See Põhjavooluse nimeline torujuhe oli tabu teema ja sanktsioonide alla ei kulunud, sest Merkeli Saksamaale oli ta vajalik. Ei mingit solidaarsust!
Enamgi veel - sakstele oli vaja ka Põhjavoolust number 2 (Nord Stream 2) ning saksa endised tipp-poliitikud selle vooluse juhtkonda mõnusat pensionipõlve pidama.
Või siis pagulaste küsimus (2014-2015 Euroopa pagulaskriisi periood), keda kutsuti üles rikkuma riikide piire, ületama seda ebaseaduslikult, sest Merkel lubas nad kõik seaduserikkumisest hoolimata Saksamaal vastu võtta. Merkeli Saksamaale oli vaja odavtööjõudu. Silmaklappidega sakslaste reichkanzler ei suutnud näha ohtu oma riigi või kultuuri sotsiaalsele turvalisusele, veel vähem hoolis ta teistest riikidest ja rahvastest Euroopas.
Siingi - ei mingit arutelu või plaanide kooskõlastamist või solidaarset kokkulepet Euroopa riikidega! Oli vaid frau Merkeli personaalotsus, mis ei hoolinud väikestest rahvusriikidest, kes piiririkkujatest pagulashordide teele jäävad, kui miljonite kaupa teed rajavad „õnnistatud“ piimapudrumägede Saksamaale.
Noh ja, mis seal siis tõesti nendest teistest rahvastest? Tundub, et ega oma saksa rahva ja kultuuri säilitaminegi oluline pole. Selles osas on Merkel hästi õppust võtnud eelkäia Adolfi väidetavatest sõnadest. Olla ju ninakas vunts enne suitsiidi vihaselt ühmanud, et saksa rahvas ei peagi säilima, kui ei suuda sõda võita. Ei võitnud sõda. Peaaegu hukkus. Kuid hämmastav on siiski see, et saksa rahva ja kultuuri tegeliku hukkamise viivad läbi hoopis liberaalid. Saksa liberaalid.
Või siis Valgevene probleem.
Just Merkeli Saksamaa vedas Euroliidus mõtet, et keegi ei tohiks tunnustada Valgevene diktaator Lukašenkat poliitilise partneri või legitiimse riigijuhina. Kõik sõnakuulekad Euroliidu provintside haldurid ja asehaldurid kuuletusid solidaarselt, sealhulgas ka Eesti ELV (Eesti Euroopa Liidu Vabariik) liberaalne juhtkond.
Ja nüüd, ole sa lahke, kui Valgevene tassib inimkaubitsejate poolt petetud massid oma piiri äärde ja käsib neil Poola (ka Leetu) tungida, siis järsku on raihhkänzlerr Merkel kohe kõigepealt Moskvas Putiniga kõnet pidamas (ilmselt nooruspõlevaegsed sõbrad SDV päevilt?) ja sealt instrueerituna oma hea partneri Lukašenka juures plaane kooskõlastamas.
Miks on Eestile vaja selliseid ebakindlaid partnereid? Või liitu, mis sisemiselt toksiline ja rahvuslikku kehandit vähkkasvajana järab? Miks peaksime olema sellise liidu provints?
Euroopa Liit, Saksamaa ja solidaarsus! Enne tõuseb päike solgipangest kui Euroopa Liit on oma liikmetega võrdselt arvestav või solidaarsus selles kummalises poliitilises monstrumis tegelikkusele vastaks.
Ühesõnaga – Euroopa Liit pole see, mida meile lubati ja Saksamaa pole see, kellena näida püüab.
Paul Puustusmaa
Soovitan lisaks lugeda: Merkel tunnistas oma telefonikõnega Lukašenkat Valgevene presidendina