Nagu kõik eestlased, nii ka mina armastan meie maad, tema loodust, metsi jne.
Hoolimata eeltoodust pole ma kunagi olnud vaimustunud aga mürkroheliste revolutsioonilistest ideedest ega rohepööraste maailmahuku sõnamistest. Veel vähem olen kaasa läinud rohehullukeste soovist maailma kliimat muuta, päikeseplekke kustutada ja Eesti katta Amazonase vihmametsadega.
Küll aga pean vajalikuks metsade mõistlikku majandamist, hoolikat põllumajandust, heaperemehelikku maavarade kasutamist ning mõistusepärast energeetikasektorit. Kõike selleks, et elu Maarjamaal oleks arusaadav ja taskukohane, samas kodune ning ka talupojamõistusega mõistetav.
Energeetikaga suhestudes pole ma varasemalt välistanud kuidagi uue põlvkonna tuumajaamu Eestisse, KUID NÜÜD on OLUD MUUTUNUD!
Seni, kuni meie naabriks on sõjakas impeeriumiehitaja, kelle agressiivsus ei allu tavainimese arusaamale ning kelle saamahimu hoiab oma naabreid pinge all (sealhulgas Eesti alasid okupeerituna) ... seni kuni see loom pole tükeldatud väiksemateks ja rahumeelset kooselamist võimaldavateks sõbralikeks riikideks ning tema tuumaarsenal pole desarmeeritud, seniks tuleb mul seisukohta muuta tuumajaamade küsimusse Eestis.
Ja seetõttu näen ma ikkagi meie ainukest võimalust energeetika vallas hetkel KINDLASTI olemasolevate elektrijaamade otstarbeka kasutamise teel, vajadusel renoveerimise teel, uute ja moodsate energiaplokkide hankimise teel...
Vaikselt ei keela keegi nokkida ka tuult ja päikest, kuid juhitava energia osatähtsust ja rolli ei tohi enam sellisel moel alahinnata kui seda tehakse praegu. Eriti suures rohepöörasuse tuhinas.
Samuti tuleb oluliselt tugevdada meie põlevkivikeemia arendamist, sest pelgalt selle toorme ahju viskamine on ikka väga tõsine raiskamine.
Peame siin arvestama sellega, et meie põlevkivi on väga kvaliteetne, sisaldades hulga väärtuslikke kaasnevaid kemikaale, metalle jms.
Riik peab OLULISELT tugevdama toetust uuringutele ja uudsetele tehnoloogiatele, millised võimaldavad põlevkivi väärindamist.
See loob kindlust ühiskonnas, pingemaanduse sotsiaalsel tasandil ning annab Eesti tulevikule hingamiseks lisahapnikku.
Paul Puustusmaa