Mike Calamus, südamega eesti mees, EKRE USA osakonna esimees kirjutas täna väga õige tähelepanusuunamisega loo.
Ta kirjutas valimiste kontekstis, et elamisloaga isikud on külalised meie kodus! Massiliselt nii Venemaalt kui ka Ukrainast meie väikesesse Eestisse saabuvad inimesed muudavad meie kodumaad ja kultuuriruumi kardinaalselt. Saades elamisloa on nad automaatselt ka valijad [Mike Calamus: “Eestit valitsegu Eesti kodanikud”].
Õige ja loogiline seisukoht. Mõistlikud etteheited. Arusaadav ja toetamist vääriv protest.
Vajab aga pisut täpsustamist.
Välismaalasest tegelase valijaks saamiseks on vaja pisut rohkem kui 3 aastat kohapeal olla ning saada lisaks elamisloale ka nn pikaajalise elaniku elamisluba või alaline elamisõigus. See protsess võtab pisut rohkem aega kui tavaline elamisõigus. Tegemist on tõepoolest juriidiliste nüanssidega, kuid valimisõiguse kontekstis olulistega. Samas ei vähenda eeltoodu Mike etteheidete väärtust.
Muus osas aga tuleb paratamatult ja kahjuks Mike hoiatusega igati nõustuda!
Veel peab rõhutama, et siiski sellel teemal on Eestis palju räägitud, paraku vaid konservatiivide leeris. Ja nagu ikka - rääkida me oskame, kuulata aga ei taheta. Eriti konservatiive. Sest liberalismi ja globalismi viirus on kui koroonaviirus meie ühiskonna sees istuv ja permanentseid poliit-tüsistusi esile kutsuv.
2019. a. riigikogu valimistel oli EKRE valimisplatvormi osaks see, et meie riiki valitseksid ja siin valiksid vaid kodanikud ("... Väärtustame kodakondsust, kehtestame omavalitsuste valimisõiguse ainult kodanikele...").
Paraku on selle idee elluviimine keeruline, sest Euroopa Liiduga liitumise protsessi ajal 2003. aastal ja varasematel aastatel meelitati inimesi ainult positiivsete asjadega, rääkimata jäeti Euroopa Liiduga tulevad negatiivsed asjad. Alates vohavast bürokraatlikkusest ja lõpetades meie komberuumi muutmise ning valimissüsteemi lõhkumisega.
Tõepoolest ei räägitud rahvale ja varjati teadlikult Euroliiduga liitumise populariseerimise ajal, et Euroopa Liiduga liitumine tõi Eesti riigile kaasa kohustuse anda valimisõigus Eestis kõikide Euroopa Liidu kodanikele (välismaalastele). See, et Euroopa Liidu kodanik olemuselt on sama jabur mõiste kui näiteks Tartu Ülikooli kodanik, OPECi kodanik või ÜRO kodanik, see on vaid asja üks külg. Fakt on see, et nüüd istume kasti otsas, kus Eesti riigis on valimisõigus kõikidel, kes siia tulevad. Mida rohkem püsielanikena on siin meil võõra kultuuri kandjaid, seda enam nad oma valimisõiguse kaudu mõjutavad meie riigi poliitikaid, sealhulgas kombestikku, arusaamasid, sotsiaalset kultuuri.
Olen oma ajaveebis siin kodakondsuse institutsiooni teadlikust nõrgendamisest liberaalide poolt korduvalt kirjutanud. See on üks liberaalide eesmärkidest - mõiste "kodanik" muuta sisutuks ja tähtsusetuks sõnakõlksuks.
Teiseks küljeks on see, et liberaalne poliitika hägustab kõikvõimalikul moel kodakondsuse instituuti. Ta laseb taluda meie riigis topeltkodakondsust, kuigi see on põhiseadusega vastuolus. Topeltkodakondseid ehk põhiseadusevastaseid persoone on isegi riigikogu liikmete seas.
Aga valimistega seoses tegid vasakliberaalid täiendava poliitilise triki, millega lubati valimistele ka kolmandate riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud. Teisisõnu need, kelle kodakondsus pole seotud Euroopa Liiduga.
Enamgi veel - Reformierakonna, Keskerakonna ja sotsialistide survel suruti Riigikogus 2016. a. täiendavalt läbi ka PÕHISEADUSE valimisseaduse muudatus, millega valijateks lubati ka välismaalaste alaealised lapsed.
Täna me elame tänu liberaalide "tublile" pingutusele ühiskonnas, kus valijateks on peale Eesti riigi kodanike tõepoolest ka välismaalased, kodakondsuseta isikud, teiste Euroliidu riikide kodanikud ja ka nende alaealised lapsed.
Käesolevas riigikogu XIV koosseisus on esitatud küll eelnõu, et kolmandate riikide kodanikel (kes ei kuulu Euroopa Liitu) võtta valimisõigus ära, kuid see eelnõu ilmselt ei lähe läbi (ikka sotsialistide, Reformierakonna ja Keskerakonna vastuseisu tõttu) Kuid lisaks eeltoodule on tegemist poolpiduse lahendusega, jättes alles võimaluse, et Eestisse tuleb hulgaliselt võõrisikuid Euroopa Liidust (nn Euroopa Liidu kodanikud) ja korraldavad meie komberuumi lõplikult ümber. Euroopa Liidu seadused seda võimaldavad, meie seadused takistusi siin teha ei luba.
Ühesõnaga selleks, et saavutada meie rahvuslikele ja riiklikele huvidele vastav lahendus, kus Eesti riigis oleksid valijad ja valitavad kõikidel valimistasanditel ainult Eesti riigi kodanikud, selleks pole üldse kergeid võimalusi.
See on räige probleem, mis otsustavas vastuolus Eesti rahvuslike ja riiklike huvidega, kuid millise olukorra likvideerimiseks on vaja kahjuks/õnneks kahe komponendi koosmõju ja välja pole võimalik jätta kumbagi - rahvuskonservatiivide võimutäiust ja Euroopa Liidust lahkumist.
Muud moodi seda olukorda pole parandada võimalik.
Paul Puustusmaa
PS! Siiski peab alatihti ja praktiliselt iga kirjutise lõpetama läbi kahe asja rõhutamise nagu tegi seda Cato Vanem Rooma impeeriumis viidates Kartaago ohule. Ikka selleks, et võtta maha erinevad hirmud.
A - et Euroopa ja Euroopa Liit on erinevad asjad. Kultuuri kontekstis on esimene väärtus, teine on juurprobleem, globalistlik oht meie rahvuslikule iseolemisele, mis ähvardab Eestimaa muuta reservaadiks föderaliseeruvas Euroopa Liidus.
B - Rõhutada kaitsefunktsiooni tähenduses, et Euroopa Liit ja NATO on erinevad asjad. Esimene ei ole seotud meie kaitsmisega ning ta vajadus on küsitav, isegi vastuoluline. Teine omab selget kaitseväärtust.