Kuidas liberaalid tüürivad meie ühiskonda õiguslikku nihilismi e. seadusetusesse ja anarhiasse

Olles süüvinud Ungari presidendi inauguratsioonikõnes rõhutatule, et suveräänsuse häll on perekond, teeb mind kurvaks see, et meil (Eesti riigis) see nii ei ole.
Meie jaoks ei ole oluline ei suveräänsus, rahvusriik, mõistetav seaduskord, perekonnast rääkimata.

Me isegi ei tea enam, mis see viimane e. perekond on!?

Meie liberaalne riik on valinud täiesti teadliku tee õigusmõistete hägustamise suunas. Sest sogases vees on teatavasti hea kala püüda - meil ühiskonda muuta.

Valitseb arusaam, et kui ei ole võimalik asjadest konkreetselt aru saada, siis liberaalne lähenemine võtmeküsimustele annavad "avatud võimaluse ja arusaama" asjade tõlgendamiseks. Täna olen mees, homme arvan, et olen naine ja nii see on - seaduslik ja õige. Asjad enam ei peagi olema konkreetsed ning mõistetavad. Konkreetsus ja mõistetavus on ilmselt konservatiivne ja vanamoodne. Vähemalt äärmusliberaalide jaoks.

TEGELIKULT on selle asja nimi õiguslik nihilism, kuhu meie ühiskonda liberaalsete lippude all tüüritakse.

PEREKONNAST rääkides oli ka meil vähemalt 2014. aastani täiesti selge ja ühiskonnas aktsepteeritud arusaam, mis asi see on. Siis aga kehtestati meil parlamentaarset teerulli kasutades ning ebademokraatlike meetoditega paralleelabielu või paralleelperekonnaseadus (kooseluseadus) ning normaalselt aru saadavad ja reguleeritud normid läksid lappama. Loperdavad tänase päevani. Juba 8 aastat segadust.

Vanasti oli nii, et me kõik teadsime kompromissitult ja kehtivale põhiseadusele tuginevalt (PS § 27), et perekond on ka meil rahva püsimise ja kasvamise alusena riigi erilise kaitse all. Perekond sotsiaalse ja loodusliku nähtusena sai kasvada vaid kahe erineva soo kokkupuutel. See sama paragrahv oma järgnevates lausetes viitaski arusaadavalt nii vanematele, abikaasadele kui lastele - põhiõigustele ja kohustustele.

 

Lisaks põhiseadusele oli meil perekonnaseadus (on ka praegu nn PKS), mis kõik muu vajaliku lahti seletas ilma, et oleks pidanud kehtestama PEREKONNA kui nähtuse mõistmise huvides konkretiseeritud legaaldefinitsiooni. Tõsi - PKS sidus perekonna mõiste otseselt ja ametlikult abielulise suhtega. Sellegipoolest keegi isegi ei kahelnud, mis asi on perekond - koos elavad mees ja naine ning nendega ühisesse leibkonda kuuluvad ülenejad või alanejad sugulased - vanemad, lapsed, teatud tingimustel lapsendatud lapsed.

 

Aga siis tuli kurikuulus ja lõhestav 2014. aasta kooseluseadusega ja täna ei oska perekonna mõistet isegi advokaadist peaminister enam lahti seletada. Tema arvates on perekond asi, mida igaüks võib defineerida nagu tahab.

 

Kuidas on võimalik põhiseaduse kaitse all hoida nähtust, millel pole piire, määratlust, mida pole võimalik mõista ning millel puudub sisu? Täpselt see ongi liberaalide valitud tee - teatud mõistete hägustamine kuni nende kadumiseni ühiskonnast ja sotsiaalsest käibest. See ongi ühiskonna kommete ja traditsioonide tapmise tee ja uue liberaalse ühiskonna ehitamise tee, läbi normaalsuse purustamise, vastuolude tekitamise ja õigusliku nihilismi.

 

Kusjuures on hämmastav see, et kuigi perekonda kui nähtust enam meie riik ei mõista, olles muutnud selle nähtuse sisutuks sõnakõlksuks, samas peab ta siiski statistiliselt oluliseks arusaama sellest, mis see on.

 

Näitena võib tuua riiklikku statistika seadust (RStS), mis kohustab rahvaloenduste läbiviimisel võtma aluseks ühiskonna statistilised üksused. Nendeks on RStS § lg 1 kohaselt füüsiline isik, perekond ja leibkond. Nii esimese kui kolmanda nimetatu definitsioon on selge, leibkonna mõiste isegi samas seaduses toodud, siis perekonnaga on asi mäda.

 

Lõpetuseks ja illustratsiooniks toon ära eile riigikogu suures saalis minu poolt peaministrile esitatud küsimuse ja saadud vastuse.
See näitab seda, et minu poolt eeltoodu on tõele vastav ja ka juristist peaministril on suhteliselt suva, kuidas perekonda käsitleda.

 

Aga perekonnast algab riik, see on ühiskonna ehituskivi ja alus. Perekonna kadumisega kaob varem või hiljem ka riik.

 

Kaja Kallas PEREKONNA mõistest