Kuidas ma suhtun eelnõusse, millega soovitakse Eestis KOV valimistel ära võtta hääletamisõigus kolmandate riikide kodanikelt.
Suhtun positiivselt ja enamgi veel. Olen kindlal seisukohal, et Eesti riigis peavad nii valijad kui valitavad kõikidel valimistasanditel olema AINULT täisealised Eesti kodanikud. Lisan meeldetuletuse, et KOV valijad on ühtlasi ka Eesti presidendi valijad.
Õiguskantsler Ülle Madise kirjutab aga riigikogu põhiseaduskomisjonile saadetud arvamuses, et see eelnõu muudab olulisel määral Eestis 30 aasta vältel kujunenud ettekujutust sellest, kuidas Eesti Vabariik näeb kohalikku kogukonda ja võib olla vastuolus põhiseadusega.
Olen totaalselt teisel arvamusel. Selgitan.
Esiteks tuleb rõhutada, et see nn 30 aasta vältel kujunenud ettekujutus kohalikust kogukonnast on teadlik poliitiline manipulatsioon ja äärmusliberaalsete poliitikute poolt teadlikult kujundatud ega ole kooskõlas põhiseaduse vaimuga.
Põhiseaduse vaimu ja mõtet peegeldab eelkõige tema preambul, mis koondab põhiseaduse aluspõhimõtte ja mille kohaselt on Eesti riik loodud kaitseks sisemisele ja välisele rahule ning peab tagama eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise läbi aegade.
Välismaalastele, eriti meid vaenavate riikide kodanikele (ja ka nende lastele) valimisõiguse andmine OLI saatuslik viga ja põhiseaduse aluspõhimõtete vastane, kuid liberaalse poliitilise seisukoha kohaselt täiesti teadlikult ja küüniliselt astutud samm.
Enamgi veel - meie rahvuslike huvide vastu on ka see, et isegi Euroopa Liidu teiste riikide kodanikud on Eestis valijad. Sellest tulenevalt ei kattu Euroopa Liidu alusdokumendid meie riiklike huvidega.
Siin tasub rõhutada, et Euroopa Liiduga liitumisel andis eesti rahvas loa liituda vaid tingimusel, et Eesti võib kuuluda Euroopa Liitu, lähtudes Eesti Vabariigi põhiseaduse aluspõhimõtetest (vt. Eesti Vabariigi põhiseaduse täiendamise seadus - vastu võetud 14.09.2003) ning edaspidi Eesti kuulumisel Euroopa Liitu kohaldatakse Eesti Vabariigi põhiseadust.
Seega rikub Eesti riik oma rahva tahet igapäevaselt, rakendades Eesti riigis Euroopa Liidu õigusakte, millised ei ole kooskõlas Eesti põhiseaduse aluspõhimõtetega.
Lõpetuseks märgin, et olen korduvalt oma nii riigikogu puldis, avalikus meedias, ka oma ajaveebis rõhutanud, et ei nõustu nende poliitikute ja ametnike väidetega, kes ütlevad, et Eesti põhiseadus on ajale hästi vastu pidanud ja kaitseb meie rahvast ja riiki hästi. Ei kaitse! Ei ole vastu pidanud.
Eesti põhiseadus on täis ussiauke ja liberaalsete poliitikute ja kohtunike poolt läbi erinevate instantside ning tõlgenduste kaudu muudetud vastuoluliseks ja ebatõhusaks.
Tuleb ka tunnistada, et kui tõesti on põhiseaduses selliseid norme, millised õõnestavad meie iseotsustamise õigust ja kahjustavad meie rahvuslikke huve, stabiilsust, sisemist ja/või välimist julgeolekut, siis tuleb sellised normid põhiseadusest elimineerida. Need on vaja põhiseadusest kustutada ja jäädavalt.
Põhiseadusse tuleb aga lisada seal kunagi eksisteerinud rahvaalgatuse õigus, milline annab rahvale hoova rumalate poliitiliste otsuste vastu. Et rahvas saaks vajadusel tõkestada ebakohaste seaduste jõustumist või ise algatada riigikogule vastuvõtmiseks kohustuslikke seadusi.
Seega ei ole vaja tunda valehäbi ning meie põhiseadus vajab muutmist. Selleks, et siluda sealsed ambivalentsed normid üheselt mõistetavaks, et põhiseadus suudaks kaitsta perekonda, eesti rahvust, kultuuri ja eestlaste riiki ennast rahva poolt antud enesemääramise kustumatu õiguse alusel.
Paul Puustusmaa