TÄNA on Eesti parlamendis (Riigikogus) 5 erakonda.
On seda palju, vähe või parasjagu - see on üsna keeruline küsimus.
Põhimõtteliselt on nii, et mida vähem on erakondi parlamendis, seda vähem on kaitstud ühiskonna erinevad grupid ja pluralism. Ka vastupidi - mida rohkem on erakondi, seda enam pääseb kõrgeimale poliitilisele püünele erinevaid arvamusi. Õitseb pluralism, demokraatia ... kuid on ka rohkem viljatut kisa, hõõrumisi ning poliitilisi nägelusi.
Küsimus siis selles, kas poliitiliste eriarvamuste rohkus riigi tipp-poliitikas on kasulik või kahjulik? Kas erinevus rikastab või lõhub?
Ühesõnaga - kas riigikogus peaks olema rohkem erakondi ja mida see tähendaks?
Riigikogu koosseisu kuuluvate erakondade arv sõltub üsna suurel määral valimiskünnisest, mis Eestis on teatavasti 5%.
Erakonnad, kes valimistel ei saa üldkokkuvõttes 5% täis, riigikokku ei pääse.
See tähendab ühelt poolt seda, et selliste erakondade poolt hääletanud valijate poliitiline spekter jääb esindamata ja nende hääled liigutatakse meie valimissüsteemi eripära alusel teistele erakondadele - neile, kes riigikokku pääsevad, kuna ületasid 5% "maagilise" piiri.
Parima näitena saab tuua viimastest (2019) riigikogu valimistest Eesti200, kelle täisnimekiri (125 kandidaati) sai kokku 24448 häält e. 4,4% hääletanutest, jäädes suhteliselt napilt riigikogu valimistel joone alla.
Eesti 200 poolt antud hääled jagati teiste erakondade vahel, kus koore riisus vaieldamatult rahvuskonservatiivide erakond (EKRE), kes suurendas oma parlamendiliikmete arvu tervelt 12 liikme võrra.
Ühtlasi on eeltoodu ka praktiline näide, et kui valimiskünnis oleks olnud näiteks kehtiva 5% asemel 4%, oleks Riigikogu XIV koosseisus 5 erakonna asemel olnud 6 erakonda. Lisaks täna olemasolevatele ka Eesti 200. Ühtlasi oleks kõikidel teistel erakondadel olnud loomulikult ka vähem kohti parlamendis, sest põhiseaduslik 101 liikmeline parlament ei saa olla ei suurem ega väiksem.
Minnes parlamendivalimiste künnise vähendamisega maksimumini, näiteks % asemel 1% peale, oleks täna parlamendis olnud 5 erakonna asemel tervenisti 9 erakonda. Lisaks eelnimetatutele ka Rohelised, Elurikkuse Erakond ning ka Vabaerakond.
Kokkuvõttes eeltoodu osas võib julgelt märkida, et mida madalam on valimiskünnis, seda rohkem erakondi saaks parlamenti, parlamendiaritmeetika muutub põnevamaks e. erinevate koalitsioonide moodustamise juures oleksid valikuvõimalused märkimisväärselt suuremad.
Oleks see hea või halb?
Kas väiksem valimiskünnis (1%) on parem kui kõrgem (6%+)?
Tahtsin teada, mida arvab sellest meie rahvas.
Selleks pöördusin ma NORSTATI poole, et saada teada rahva arvamus.
Koostatud küsimus koos selgitusega oli alljärgnev:
Valimiskünnisest oleneb, kes parteidest pääsevad riigikokku, kes mitte. Eestis on see 5%. Seetõttu osa erakondadest jäävad valimistel riigikogust välja ja saadud hääled lähevad teistele parteidele. See tekitab rahulolematust. Samas ühiskonnauurijad väidavad, et madal künnis võib esile kutsuda ebastabiilsuse parlamentaarses toimes. Kokkuvõttes on iga protsent suure mõjuga. Kas eelistate:
1. olemasolevat valimiskünnist (5%),
2. madalamat valimiskünnist - et riigikokku pääseb rohkem erakondi,
3. kõrgemat valimiskünnist - et riigikokku pääseb vähem erakondi,
4. see teema ei paku huvi.
NORSTATi poolt teostatud respondentide valim oli klassikaline - 1000 inimest üle Eesti. Hõlmatud olid erinevad keelekeskonnad kui ka regioonid.
Vastuseid saab analüüsida erinevate parameetrite põhjal, kuid toon ära hetkel minu jaoks oluliseima, mis ühtlasi annab ka üsna tõese pildi Eesti valijaskonna arvamusest.
40% vastajatest ei soovi muuta olemasolevat süsteemi e. 5% valimiskünnist.
22% vastajatest eelistaksid valimiskünnise madalale toomist.
14% inimestest keeraksid valimiskünnist isegi kangemaks, mis vähendaks Riigikokku pääsevate parteide arvu veelgi.
Lõpetuseks tahan märkida, et eeldasin ise saada pisut teistmoodi vastust. Aga selline on meie rahva seisukoht. Täna.
Lisaks mulle meeldiks ja ma ka pisut loodan, et antud teema tervikuna ei jääks vaka alla ning leiaks käsitlust ka tulevikus. LOODAN siinjuures, et mu hea sõber ja kolleeg riigikogus, JAAK VALGE annab omapoolse kommentaari minu loole läbi ajaloo prisma. Ma tean, et ta on seda teemat kaalunud ja omab siin väga selget seisukohta, mis ilmselt on mõjutatud ajaloolisest kogemusest.
Valimisteni on jäänud aega ca pool aastat.
Paul Puustusmaa
Riigikogu liige