Riigikogu XIV koosseisu uus istungjärk on avanenud. Pidulikult. President pidas kõne (siin).
Kuulasin seda (teda) väga tähelepanelikult ja mul tekkis mitu küsimust. Sealhulgas selliseid, millega avaldan ühtlasi oma mittenõustumist austatud Presidendiga.
Toon alljärgnevad näited.
President avaldas muuhulgas seisukoha, et ta ei toeta välismaalastelt (ja nende alaealistelt lastelt seega) KOV valimistel hääleõiguse äravõtmist. Ta ütles, et on keeruline toetada üleskutseid võtta mittekodanikelt kohalikel valimistel õigus valida, samuti peab vääraks suurte inimrühmade vastu kollektiivse usaldamatuse või nende märgistamise õhutamist.
Eks see ole selline retooriline rõhutus, mis aga ei vasta kuidagi meie rahvuslikele ega ka riigi huvidele nagu ka objektiivsele tegelikkusele.
Esiteks on selge, et sellised nagu on valijad, selline on ka antud piirkonnas võim ja avalik meelsus.
Ida-Virumaal me tajume seda selgelt ja kerkib küsimus, kelle huvides see on? Minu arvates Moskva huvides.
Või vaatleme seda teisiti. Oletame näiteks, et mingisugusesse piirkoda kolib misiganes poliitiliste ja majanduslike tõmbetuulte huvides elama liberaalide poolt sügavalt vihatud ungarlaste kogukond (vabandan ette juba ungarlaste ees, see on lihtsalt näitena toodud).
Nüüd siis nad ise koos oma lastega hakkavad kujundama kohalikku elu stiilis, mis ei vasta kuidagi euroliberaalide nägemusele elukorraldusest.
Veelgi enam.
Kuivõrd meie valimissüsteemi osana on presidendivalimiste korras ette nähtud valimiskogu võimalus, siis KOV esindajatest koosnev osa e. siis sisuliselt Eesti presidendi valijad on meil teiste hulgas ka välismaalased, kodakondsuseta isikud ja isegi nende alaealised lapsed.
Eeltoodud ei vasta kindlasti meie rahvuslikele ja riiklikele huvidele!
Viimati toodud näide peegeldab ühtlasi seda, millega ma ei olnud nõus presidendi järgmise seisukoha juures.
Nimelt ta märkis, et presidendi valimiste kord vajab muudatust, kuid selleks olevat väga lihtne tee. Põhiseaduse mõttega on tema arvates kooskõlas vaid niisugune lahendus, et kui presidenti ei õnnestu valida Riigikogus, siis annab presidendi igal juhul valimiskogu. Seega on presidendi arvates põhiseaduse mõttega kooskõlas see, kui välismaalased, kodakondsuseta isikud osalevad Eesti presidendi valimistel. Mina sellega ei nõustu ja toetan jätkuvalt rahvuskonservatiivide (EKRE) seisukohta, et presidendi peab valima täiskasvanud kodanikkond või olgu vastasel juhul presidendi ametikoht üldse kaotatud.
Või vaatame presidendi avaldust, mis käsitleb tema tegevust seoses seaduste väljakuulutamisega.
President rõhutas, et pelgalt vastavust põhiseadusele ta vaatama ei pea, et ta peab tagama seaduste kvaliteedi, kus üheks võimaluseks on seaduste mitte välja kuulutamine PIDURDAMISE eesmärgil.
Tsitaat: "Siiski meenutan üht käsitlust, mis võtab ehk kõige paremini kokku presidendi laiema ülesande seaduste kontrollimisel: selle käsitluse järgi on presidendil pidurdamispädevus. Sest tõesti, kiirus ei ole riigielus ainuke väärtus.
Pidurdamise mõte on Riigikogule öelda, et mõelge veel ja põhjendage valitud lahendust. Kas ma olen seda teinud? Seni mitte."
Mis on eeltoodu juures minu jaoks kõige hämmastavam?
Ta väitis, et selline pidurdamine on õigus, mida ta ei ole veel rakendanud.
Paraku on see väide vale.
Tuletan lugejale siis meelde ERR kaudu ühtkomateist.
21.04.2022 - President jättis välismaalaste seaduse muudatused välja kuulutamata.
11.05.2022 - President Karis kuulutas välja välismaalaste seaduse.
Kui eeltoodu polnud nn "pidurdamine", siis mis on pidurdamine?
Paul Puustusmaa
Riigikogu liige