Eesti õigusloome praktika - võõramaalaste valimisõiguse klausli väljavõtmine seadusest ei riku põhiseadust.

Eesti meedia on täis möllu teemal, et KOV (kohaliku omavalitsuse seadusest) tahetakse kustutada üks paragrahv.

Oponendid ütlevad, et nii tekib vastuolu põhiseadusega?
Vastuolu aga seisnevat selles, et Põhiseadus annab teatud suunise, mille alusel on see suunis seadusse kirjutatud ja nüüd tahetakse see õigus ära võtta. Jutt siis kolmandate riikide kodanike õigusest hääletada meie riigis. See puudutab ka nende alaealisi lapsi, kes võivad hääletada. Ühtlasi puudutab see ka Eesti presidendi valimisi, kus võõramaalased (ja nende alaealised lapsed) esindusdemokraatliku printsiibi tõttu osalevad.

Äärmusliberaalid on laskunud isegi sellisesse valeväitesse, et justkui olemasolevat e. kord juba antud õigust ära võtta justkui ei tohiks üldse.
See on muidugi vale, sest meie õiguskord on täis näiteid, kus inimestelt teatud olemasolevaid õigusi ära võetakse. Tuletagem siinjuures meelde kasvõi COVID-epideemia ajal inimestele seatud keelde või näiteks selline pisike asi, et täiskasvanud inimesed (nii rahvusvahelise õiguse kui kehtivast põhiseadusest tulenevalt 18 aastane inimene) jäeti ilma alkoholi ostmise õigusest. Toodud näited pole loomulikult ammendavad.

Enamgi veel. Tegelikkus viitab sellele, et selle nn "kord antud õiguse äravõtmise lubamatusele" tuginevad liberaalid peamiselt siis, kui nad soovivad sellega kaitsta oma ideoloogilisi väärtusi. Kui vaja oleks aga rünnata näiteks konservatiivseid väärtusi, siis on see jutt unustatud.

Tagasi algse teema juurde.
Ühesõnaga soovitakse tehniliselt kehtivast seadusest vaid üks paragrahv ära ja vastased selgitavad, et see tegevus olla seejärel kohe vastuolus põhiseadusega.

Teisisõnu - kui seadus koos "äravõetava" paragrahviga oli kooskõlas põhiseadusega, siis paragrahvi kaotamine alamast seadusest muudaks olukorra põhiseaduse vastaseks? Ikka sellepärast, et põhiseaduses on midagi öeldud, kuid õigust rakendavas aktis e. seaduses siis seda enam öeldud ei ole.

AGA selline ongi meie õiguspraktika ja seda teed on varemgi tehtud. Täpselt analoogselt ja ja pole häda midagi. Mitte, et see mulle meeldiks, kuid lihtsalt selline on meie õigusliku kodifitseerimise praktika. Reaalselt.

Toon siin ühe elulise näite.

Põhiseaduse § 48 sätestab ilma delegatsioonita alamalseisvale seadusele, et [„Keelatud on … erakonnad, kelle … tegevus on … vastuolus kriminaalvastutust sätestava seadusega…“]. Lause lõpeb punktiga.
See tähendab, et kuriteos süüdi mõistetud erakond ei tohi Eestis eksisteerida - osaleda valimistel, faktiliselt tegutseda, olla riigikogus, valitsuses jne.

Kui keelatud siis keelatud, kuid eksisteeriv ja kuriteos süüdi mõistetud erakond tuleb siiski likvideerida õigusliku menetluse kaudu, milleks OLID karistusseadustikus (KARS) ette nähtud vastavad paragrahvid, mille alusel sai partei süüdimõistmise korral sundlikvideerida.

Teisisõnu ülaltoodud olukord valitses riigis kuni 01.01.2015. Reformierakonna poolt juhitav nn Taavi Rõivase II valitsus (26. märts 2014 - 9. aprill 2015) otsustas aga läbi viia KARSI (karistusseadusliku) laiaulatusliku reformi, millega viidi nimetatud seadustikust välja kõik alused ühingute sundlõpetamise kohta kuriteo sooritamise korral.

Seega põhiseaduses on see keeld endiselt alles. KUID alamaktis e. seaduses sundlikvideerimist kriminaalse teo põhjusel enam pole. See kustutati reformierakonna valitsemise ajal.

Praktiline tulemus on see, et täna on meil riigikogus, omavalitsuse ja ka äsja valitsusvastutust kandnud erakond, kes on kriminaalasjas süüdi mõistetud korduvalt, olles uue kriminaalteo kahtlustusega ka täna uurimise all.

Käesoleva kirjutise kontekstis pole viimane asjaolu muidugi oluline.
Oluline on see, et põhiseaduslik suunis, mis realiseeriti konkreetse alama seaduse abil (karistusseadustik) on viidud olukorda, kus põhiseaduses suunis eksisteerib, kuid realiseerimine on võimatu, sest seaduses seda sammu ettenähtud enam pole.

Eeltoodust hoolimata pole valitsejad väitnud, et nüüd on karistusseadustik põhiseadusega vastuolus või et sellise normi seadusest kustutamine oleks põhiseadusega vastuolus või Reformierakonna valitsemise ajal tekitatud olukord tuleks ennistada.
Tõsi on siiski see, et EKRE püüdis olukorda ennistada, kuid valitsejad hääletasid EKRE ettepaneku riigikogus maha (SIIN)

Viidatud näide on õiguspraktilises tähenduses analoogne KOV valimiste seadusega plaanitav olukord.
Ehk alamast seadusest kustutatakse säte, mida võib põhiseadusest justkui välja lugeda.

Pelgalt eeltoodule tuginedes ei ole põhjust kahelda plaanitava toimingu õiguspärasuses ning võib kindlalt väita, et mingit vastuolu põhiseadusega ei teki.

Ja loomulikult pole see ainuke põhjus seaduse muutmiseks

Paul Puustusmaa
Riigikogu liige

Kliki täiendavalt FB

on 22 September 2022
Hits: 546
powered by social2s

Soovituslikke poliitikablogisid

Varro Vooglaidi
blogi

KLIKI:
PILDIL või
SIIN

   

Varro Vooglaid

Õigusteaduste magister, doktoriõppes... lähedalt seotud nii portaali Objektiiv kui ka SAPTK õiguskeskuse tegevuse käivitamisega. (PARTEITU)

Jaak Madison'i blogi

KLIKI: PILDIL või SIIN

   

Jaak Madison

Rahvasaadik Sakalamaalt
Euroopa parlamendi saadik
Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE)

Henn Põlluaas'a
blogi

KLIKI: PILDIL või SIIN

   

Henn Põlluaas

Rahvasaadik Harjumaalt
RIIGIKOGU e. Eesti parlamendi eks-esimees
Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE) 

 

ÜLES