Jälgi mind sotsiaalmeedias

     

Toeta positiivset poliitikat

  • Kas tuleks kaaluda DEISLAMISEERIMIST?


    Euroopas käib sõda terroristidega, kes ahistavad meie tütreid, tapavad meie poegi, hävitavad meie vara, on muutnud meie tavapärase ja oodatava eluolu erakordselt ebaturvaliseks. Terroristid sunnivad meid kahtlema riigi suutlikkuses, muutma keelekasutust, riietamisvabadust ja -maneere, sunnivad ümber mõtestama meie kultuuri koosseisu kuuluvaid nähtusi, tunnistades neid õigeks või mitteõigeks. Ja see surve on pidev ning on küllaldaselt märke, et me hakkamegi muutuma.

    Tõsi, Euroopa Liidu seelikus rosimannus oma suhteliselt värskes kõnes saksa rahvale ja maailmale kinnitas, et ülaltoodu esinemist on küll märgata ja see solvab, kuid samas ta kinnitas, et need asjaolud ei muuda siiski tema poliitikat ja valikuid seoses nn põgenike poliitikas. Lahtiste uste migratsioonipoliitika jätkub. Merkel rõhutas, et me PEAME sellele suurele väljakutsele lihtsalt vastu seisma ja vastu pidama. Ta kinnitas, et Saksamaa jääb kindlaks oma põhimõtetele ja annab varjupaika neile, kes seda väärivad.

    Väärikad omakorda võtavad kirved ja pommid ning mõne aja pärast kõlab taas nende sõjakas „allahu akbar“. Parimal juhul ehitavad aga üles oma pesa kuskile Euroopa suurlinna slummi, kehtestavad seal šariaadiseadused ja marsivad halattide hõljudes mööda Londonit, Pariisi, Tallinna, sidudes enda külge üha uusi ja uusi kõhklejaid II või III põlvkonna allahhuakbaaridest.

  • Kontraettepanek Kaja Kallase ettepanekule.


    Tänane vasakliberaalne EPL kirjutab Kaja Kallase üleskutsest, et: "... peatame abielureferendumi ja keskendume ainult koroonale ...".

    Seega ta ütles - ärme SEDA teeme, teeme midagi MUUD.

    Üleskutse lähtub sellest, et järgmisel nädalal tuleb riigikogul tegeleda abielureferendumiga. Tähtajad ju kukil. Kaja Kallase arvates ajal, kui koroonaviirus on kontrolli alt väljas, on see küll viimane asi, millega peaks tegelema. Tegelikult on selge, et selle üleskutse ajendiks on asjaolu, et opositsioon (sotsialistid koos vasakliberaalse reformierakonnaga) plaanivad rünnata demokraatlikku otsustuskorda, eesti demokraatlikku ja parlamentaarset menetlussüsteemi ning obstruktsiooni kaudu jooksutada umbe parlamendi töö.

  • Putini sõnum: ma ei tagane, las sillad põlegu!


    Kuulasin nüüd siis ära diktaatori Putini kõne. Peetud seoses vallutussõjaga Ukrainalt anastatud territooriumite annekteerimise sooviga. Ilmselge sooviga, et tugevdada vene imperialismi ja impeeriumit ning seda va nn vene maailma (russki mir), kus venelaste duce on püüdmas juhtivat rolli.

    Mulje.

    Noh kõigepealt ta hilines ca 15 minutit. Nagu ikka.
    Olen alati imestanud, miks ta pidevalt hilineb. Pole oluline, kas ta kohtub mõne presidendi, peaministri või majesteetliku esindajaga. Ikka lompab ta kohtumisele märkimisväärse hilinemisega. Ainult üks kord on mulle teada, kui Putinile samaga lajatati ning selle julgustüki autoriks oli Türgi president Erdogan.

    Olen eeltooduga seoses mõtelnud, et kui naiste juures peetakse hilinemist loomulikuks, sest see "tava" on juba traditsiooniliselt seotud nende sooliselt kõrgema positsiooniga, meikimisega, sättimisega...
    Äkki läks diktaatorilgi silmade värvimise ja puuderdamisega rohkem aega kui eeldas? Või neelas rahusteid, kogus julgust ...?

PP PiltCast

ObjektiivTV

Objektiiv Podcast

  • Jälgides juba pikemat aega uudiseid TA võidukäigust, on minu arvates ühiskonna jaoks kõige olulisem asjadega kohaneda. Jah taas see märksõna - KOHANEMINE.

    Ma kirjutasin 2023 aastal juba, et: "on vaja hoopis kaaluda kohanemist muutuva ühiskonnaga. Vaja mõtelda sellele, kuidas motiveerida töötamist
    ...
  • Olen väga paljuski nõus autoriga.
     
    Olgu siis selles, et meie ühiskonnas toimub arutu ingliskeelestumine (van. kadakasakslus, nüüd võsajänkilisus?). Et meile on vaja poliitikuid väärtusküsimuste jaoks, sest majandus-matemaatikaga saab hakkama ka TA (tehisaru). Vajame riiki, mitte riigiaadli jaoks loodud
    ...
  • Konservatiivina pean ma oluliseks mitte lammutada asju, mis töötavad ning mitte tegeleda asjadega, mida me ei saa mõjutada.

    Ühiskonna kõige olulisemates asjades tähendab see, et valida tuleb kaalutletud ja mõistlik evolutsioon, mitte tormav-mässlev revolutsioon.

    Rohepoliitikasse puutuvalt tähendab see
    ...
  • Euroopa Liit tahab turukaitse sildi all maksustada oluliselt enam Aasia odavkaupade tarneid Euroopa Liitu. Põhjenduseks tuuakse igasuguseid asjaolusid. Alates sellest, et Aasia (eelkõige Hiina) kaup pole ohutu, ei ole kontrollitud, on ebakvaliteetne, ei vasta meie tarbijakaitse ja rohepöörasuse
    ...
  • Et rahanduskomisjon teeb oma otsuse järgmise aasta kevadel? Aga, miks mitte juba siis peale riigikogu valimisi, mida nad pigem sooviksid?

    Ühesõnaga on taas tegemist tõestusega, et nn rahvaalgatuse portaali kaudu kogutud allkirjad sisuliselt ei tähenda valitsejate jaoks midagi. Otsuseid teevad nad
    ...

Parlamendi tööd tehes adud igapäevaselt, kuidas meie riiki (ja riiklikku iseolemist) tühistatakse igapäevaselt.

Parlament, kes peaks justkui tegelema Eesti elu reguleerimisega seadusandlikul baasil ja lähtudes meie rahva ning riigi huvidest, saab üha vähem sellega tegeleda, sest Euroopa Liidust liikmesriikidele (loe: provintsidele) suunatavad käsulauad direktiivide ja määruste näol moodustavad üha suurema osa "seadusloomest".

Just - tegemist pole niivõrd seadusloomega kuivõrd pigem üleliiduliste õigusaktide kohustusliku omaksvõtmisega. Alatihti on nende ülevõtmine ja meie õiguskultuuri integreerimisel tegemist liberalismiusu põhiste ja poliitilis-dogmaatiliste seisukohtade põlistamise püüdlusega.

Selle tulemusena moonutatakse ja rikutakse meie loomulik õigussüsteem põhjalikult. Selle vajaduspõhine korrastamine tulevikus võib olla tõeline peavalu.
Selline asi on juba juhtunud. Näiteks Britannias. Inglismaa ette kerkinud probleemistikust on näide reaalselt peo peal olemas (loe SIIT).
Nemad sooviksid puhastada oma seaduse Euroopa Liidu õiguse mõjutustes, kuid tegemist on erakordselt raske ülesandega. Hoolimata drakoonilistest pingutustest, ei suuda nad oma õigussüsteemi Euroliidu väärnormidest puhastada.

Ka meil võib see ülesanne tulevikus ees olla. Kuid, mida kauem me oleme moonutatud õiguse mõjuväljas, seda raskem on meil tulevikus selle mõju alt lahkumine.

Lõpetuseks.

Kõige enam häirib mind personaalselt see, et kui meie rahvas nõustus 2003. aastal ühinema nn majandusliiduga, siis selleks muudeti referendumil Eesti põhiseadust konkreetsete KOHUSTUSLIKE tingimuste kaudu.
Need ütlesid, et Eesti võib kuuluda Euroopa Liitu, lähtudes Eesti Vabariigi põhiseaduse aluspõhimõtetest. See tähendab, et MEIE PÕHISEADUSE ALUSPÕHIMÕTTED on ülemuslikud Euroopa liidu õiguse üle.

Aga Euroliidust tulenevad suunised alatihti sellega ei arvesta. Ka mitte meie tingimusteta Brüsseli poole kummarduvad normitehnikud. Ja lõpptulemuseks on meie ühiskonna, sotsiaalsete suhete purukstegemine ning väärastamine.

Paljud mõisted, nähtused ja sotsiaalsed suhted, mis varasemalt olid meile iseenesest mõistetavad, tekitavad nüüd vaidlusi, kaksipidimõistmist ja sotsiaalset vimma. Ikka ja ainult tänu Euroopa Liidu universaalõiguse rakendamise tõttu.

Paul Puustusmaa
Riigikogu liige

powered by social2s

:: NÜÜD ja ENNE ::
Reval läbi aegade...
KLIKI