Jälgi mind sotsiaalmeedias

     

Toeta positiivset poliitikat

  • Putini sõnum: ma ei tagane, las sillad põlegu!


    Kuulasin nüüd siis ära diktaatori Putini kõne. Peetud seoses vallutussõjaga Ukrainalt anastatud territooriumite annekteerimise sooviga. Ilmselge sooviga, et tugevdada vene imperialismi ja impeeriumit ning seda va nn vene maailma (russki mir), kus venelaste duce on püüdmas juhtivat rolli.

    Mulje.

    Noh kõigepealt ta hilines ca 15 minutit. Nagu ikka.
    Olen alati imestanud, miks ta pidevalt hilineb. Pole oluline, kas ta kohtub mõne presidendi, peaministri või majesteetliku esindajaga. Ikka lompab ta kohtumisele märkimisväärse hilinemisega. Ainult üks kord on mulle teada, kui Putinile samaga lajatati ning selle julgustüki autoriks oli Türgi president Erdogan.

    Olen eeltooduga seoses mõtelnud, et kui naiste juures peetakse hilinemist loomulikuks, sest see "tava" on juba traditsiooniliselt seotud nende sooliselt kõrgema positsiooniga, meikimisega, sättimisega...
    Äkki läks diktaatorilgi silmade värvimise ja puuderdamisega rohkem aega kui eeldas? Või neelas rahusteid, kogus julgust ...?

  • Kas tuleks kaaluda DEISLAMISEERIMIST?


    Euroopas käib sõda terroristidega, kes ahistavad meie tütreid, tapavad meie poegi, hävitavad meie vara, on muutnud meie tavapärase ja oodatava eluolu erakordselt ebaturvaliseks. Terroristid sunnivad meid kahtlema riigi suutlikkuses, muutma keelekasutust, riietamisvabadust ja -maneere, sunnivad ümber mõtestama meie kultuuri koosseisu kuuluvaid nähtusi, tunnistades neid õigeks või mitteõigeks. Ja see surve on pidev ning on küllaldaselt märke, et me hakkamegi muutuma.

    Tõsi, Euroopa Liidu seelikus rosimannus oma suhteliselt värskes kõnes saksa rahvale ja maailmale kinnitas, et ülaltoodu esinemist on küll märgata ja see solvab, kuid samas ta kinnitas, et need asjaolud ei muuda siiski tema poliitikat ja valikuid seoses nn põgenike poliitikas. Lahtiste uste migratsioonipoliitika jätkub. Merkel rõhutas, et me PEAME sellele suurele väljakutsele lihtsalt vastu seisma ja vastu pidama. Ta kinnitas, et Saksamaa jääb kindlaks oma põhimõtetele ja annab varjupaika neile, kes seda väärivad.

    Väärikad omakorda võtavad kirved ja pommid ning mõne aja pärast kõlab taas nende sõjakas „allahu akbar“. Parimal juhul ehitavad aga üles oma pesa kuskile Euroopa suurlinna slummi, kehtestavad seal šariaadiseadused ja marsivad halattide hõljudes mööda Londonit, Pariisi, Tallinna, sidudes enda külge üha uusi ja uusi kõhklejaid II või III põlvkonna allahhuakbaaridest.

  • Kontraettepanek Kaja Kallase ettepanekule.


    Tänane vasakliberaalne EPL kirjutab Kaja Kallase üleskutsest, et: "... peatame abielureferendumi ja keskendume ainult koroonale ...".

    Seega ta ütles - ärme SEDA teeme, teeme midagi MUUD.

    Üleskutse lähtub sellest, et järgmisel nädalal tuleb riigikogul tegeleda abielureferendumiga. Tähtajad ju kukil. Kaja Kallase arvates ajal, kui koroonaviirus on kontrolli alt väljas, on see küll viimane asi, millega peaks tegelema. Tegelikult on selge, et selle üleskutse ajendiks on asjaolu, et opositsioon (sotsialistid koos vasakliberaalse reformierakonnaga) plaanivad rünnata demokraatlikku otsustuskorda, eesti demokraatlikku ja parlamentaarset menetlussüsteemi ning obstruktsiooni kaudu jooksutada umbe parlamendi töö.

ObjektiivTV

Objektiiv Podcast

PP PiltCast

Tänane suur uudis riigikogu töömailt kinnitab, et vastu võeti e-hääletamise regulatsiooni muutev seadus, millega loodetakse reeglid saada selgemaks ja läbipaistvamaks.

Just nimelt - LOODETAKSE! 
Kuigi kahtlen, et see nn lootuski on vaid pettekujutelma sisendamine avalikkuse jaoks.

Alustan põgusalt sellest, et ma pole printsipiaalselt e-hääletamiste (e-, m-,+-valimiste) vastu! Usun siiralt, et nad oleksid lubatavad, mõistlikud ning innovatiivsed, KUI vastaksid päriselt demokraatlikele alustele, ootustele, põhiseadusega sätestatud tingimustele – oleksid ühetaolised, kontrollitavad ja usaldusväärsed.

Paraku pole see nii. Nad pole usaldusväärsed, üle 40% valijatest ei usalda elektroonilist valimist. Nad ei vasta ka põhiseaduse §§ 60 ja 156 nõuetele. Pole nad ka keskmisele inimesele mõistetavalt kontrollitavad. Ei selle kaudu, kes TEGELIKULT hääletab ega ka selle kaudu, mis „valimiskastis“ oli enne hääletamist, selle kasti liikumisel valimiskomisjoni ja seal asuvate häälte usaldusväärse lugemiseni, kuni protokolli kandmiseni.

Just sellel põhjusel ma riigikogu ja põhiseaduskomisjoni liikmena, koos Jaak Valgega, pisut üle aasta tagasi, esitasime eelnõu komisjonile, millega peatataks e-valimiste protseduurid seni, kuni usaldusväärne rahvusvaheline audit annab oma hinnangu Eesti e-valimiste süsteemi usaldusväärsusele.

Arusaadavalt liberaalide kontrolli all olnud komisjon seda eelnõud menetlusse ei lubanud e. hääletas maha.

Üks küsimus on selles, et kui tõesti sedavõrd suur osa valijatest e-hääletamist ei usalda, miks siis selle populaarsus kasvab? Kas pole siin vastuolu? Ei. Põhjus on elementaarne. See on mäng mugavusteenusega. Meie e-valimiste süsteem on riigi poolt pakutav teenus, kus inimestel on valida, kas mugavus või demokraatia. Inimesed on paraku mugavad. Seda teades liberaalid ka nii julged on. Ja ükski riik Euroopas pole meie poolt pakutud süsteemi kasutusele võetud. On proovitud, kuid loobutud ebaturvalisuse ning vähese usaldusväärsuse tõttu. Samas on e-valimised parlamendi valimistel kasutusel diktaatorlikes riikides ja sotsialistlikes ühiskondades. Näiteks putinlikul Venemaal, sotsialistlikus Venetsueelas ja ühes musta mandri riigis. Just nendes riikides pole oluline, kuidas sa hääletad vaid see, kuidas hääled kokku loetakse.

Ka Eestis on nii, et pole tähtis, kuidas hääletad, vaid kuidas neid hääli kokku loetakse ehk e-häälte dimmerit keeratakse. Seda väidet illustreerib väga selgelt viimastel (2024, märts) riigikogu valimistel toimunud hääletusmustrid, mis ei kattunud erakondade populaarsuse uuringutega vahetult enne ja peale e-valimisi.

Rääkides täna vastu võetud seadusest e. riigikogu valimise seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus 344 SE, mis läbis III lugemise ja seega vastu võeti, siis ei lahendatud selle seadusega ühtegi tõsist probleemi, millele on e-valimiste kriitikud vihjanud juba aastaid.

Ei teinud ta selgemaks kontrollimehhanismi, usaldusväärsemaks hääletussüsteemi ega viinud paremasse vastavusse e-valimisi põhiseadusega (e-hääletus vs. paber-hääletus). Pigem vastupidi.

Tegemist oli täiesti kosmeetiliste muudatustega. Seaduse eesmärgiks tundub olevat hoopis ebaturvalise süsteemi laiendamine, sest peamiseks rõhuasetuseks, minu mulje kohaselt, sai elektroonilise hääle andmise võimaluse laiendamine.

Seaduse muudatuste järgi saab edaspidi hääletada lisaks arvutile ka nutiseadmest ning luuakse õiguslik alus lisaks praegu kasutatavatele isikutuvastamise vahenditele ka Smart-ID kasutamiseks.

Niisiis võib taas kinnitada, et valitsev libademokraatlik (nn liberaaldemokraatlik) riigivõim on teinud enda poolt kõik, et säilitada kontrolli valimistulemuste üle.

Paul Puustusmaa

PS!
Olen varasemalt oma sotsiaalmeedia kontol seda teemat erinevate nurkade all esile toonud ja huvilistel on võimalik neid seisukohti jälgida alljärgneva lingi kaudu.

*** Paul Puustusmaa | Facebook

powered by social2s

:: NÜÜD ja ENNE ::
Reval läbi aegade...
KLIKI