Vähesed teavad, et meie riigi esimene põhiseadus, milline olemuslikult on liikunud läbi erinevate arengute tänasesse päeva, on saanud oma sisulise tõuke Šveitsi põhiseadusest. Õigusajaloolased teavad, et just selle riigi põhiseadus e. Šveitsi demokraatia mudel oli meie põhiseaduse loojatele suureks eeskujuks.
Suur osa Eesti põhiseaduse tegemises osalenud isikutest, alates Pätsist, Astist, lõpetades August Leps’iga viibisid aastatel 1905 – 1917. a. väga erinevatel põhjustel Šveitsis.
See asjaolu kujundas olulises osas arusaama demokraatia ja rahvavõimu seostest ja andis tõuke meie riigi põhiseaduse aluspõhimõtete väljakujunemiseks XX sajandi alguses.
Ajalugu aga liikus erinevat rada ja kui Šveitsis tugevdati parlamentaarset esindusdemokraatiat tugevalt rahva võimu elementidega e. otsedemokraatia erinevate meetmetega, siis Eestis liiguti vastupidises suunas. Meil on rahva hääleõigust üha enam surutud teadlikult vaiba alla ning viimane põhiseadus, mis sisuliselt 1992. aastast kehtib, seal on rahva võimu instrumente võrreldes meie eelnevate põhiseadusega (1920, 1934, 1938) vähendatud 50%.
Rahvalt on sisuliselt ära võetud õigus valida riigijuhti, aga mis peamine – rahvaalgatuse õigus tervikuna!
Niisiis erinevalt Eestist on Šveitsis antud rahvale õigus osaleda riigi juhtimises rahvahääletuste abil.
Eestis teatavasti näitab praktika, et rahvale sõna ei anta. Eestis piisab minimaalselt 51 kodaniku vastuhäälest, et edasi ei menetleta mingisugust riigi või ühiskonna jaoks olulist teemat.
Aga Šveitsis süsteem toimib ning kuna meil enda praktika kohaselt pole võimalik sisuliselt näiteid otsedemokraatia toimimisest tuua, siis otsedemokraatia toimimisest saame tuua näiteid just Šveitsi baasil.
Seal avaldas rahvas värskelt oma arvamust. Ja valitsus on kohustatud seda järgima.
7. märtsil toimus Šveitsis kolmes küsimuses rahvahääletus.
Rahva algatusel oli Šveitsis otsustamiseks küsimus, kas keelata täielikult nägu katva riietuse kandmine avalikus ruumis s.o tänavatel, ühistranspordis, poodides, restoranides, jalgpallistaadionitel.
Parlament küsis rahva heakskiitu e-ID kasutuselevõtu seadusele ja majanduskoostöö kokkuleppele Indoneesiaga.
Nii e-ID seadus, kui koostööleppe sõlmimine vaidlustati rahvaalgatuste kaudu.
Seaduste vetostamise algatamiseks rahvahääletusel on vaja 50 000 hääletamisõigusliku allkirja ning vaidlustamiseks on 100 päeva seaduse vastuvõtmisest. Küsimuse esitamiseks rahvahääletusele on vaja algatusele 100 000 hääletamisõigusliku kodaniku toetust. Šveitsis on kokku 5,4 miljonit hääletamisõiguslikku kodanikku. Rahvahääletused toimuvad neli korda aastas. Hääletatakse valdavalt kirja teel. Osalusmäär varieerub, jäädes 50-65% vahele.
Dialoog rahvahääletuste kampaanias käib sisuliselt kodanike ja parlamendi või valitsuse vahel.
1. Šveitslased toetasid rahvaalgatust keelata avalikus ruumis täielikult nägu kattev riietus.
Näiteks, täielikult nägu katva riietuse küsimuses võttis Šveitsi parlament seisukoha, et tegemist oleks üle reageerimisega, sest Šveitsis liiguvad burkades valdavalt vaid turistid. Parlament leidis veel, et kui täielikult nägu katva riietuse keeld avalikes ruumides kehtestada võib see tähendada, et Islami kogukonna naised jääksid lõksu, ega pääsekski enam kodust välja. Rahva algatuse algatusgrupi seisukoha järgi ei sobitu täielikult nägu kattev riietus Šveitsi ühiskonda, piirab naiste vabadusi ning kuivõrd sarnane keeld kehtiks ka meestele, siis takistaks mh kurjategijatel enda identiteedi varjamise näiteks rahutuste või protestide ajal.
51,2% toetusega sai rahva algatusel tõstatatud küsimus täielikult nägu katva riietuse keelamisest vastuseks „jah, keelata“.
2. Šveitsis hääletati maha seadus ühtse üleriigilise e-ID kasutuselevõtuks.
Šveitsi parlament võttis vastu seaduse ühtse üleriigilise e-identiteedi loomiseks. Seaduse eesmärgiks oli lihtsustada e-teenuste turvalist kasutamist Šveitsis pakkudes erinevate ettevõtete või Interneti platvormide isikutuvastamise viiside (a la kasutajatunnus, salasõna) asemel ühtset e-ID põhist isikutuvastamist. Seadusest lähtuvalt oleks riik kehtestanud turvalisuse standardid ning jätnud e-ID tehniliste lahenduste pakkumise eraettevõtetele. Seaduse vastuargumendina kõlas väide, et riik annab eraettevõtetele liiga suure juurdepääsu isikuandmetele ning seeläbi ei ole tagatud isikuandmete kaitse. Isikutuvastamise vahendite loomine on seaduse vastaste hinnangul riigi ülesanne.
E-ID seaduse vastu andis rahvahääletusel oma hääle 64,3% hääletajatest.
3. Majanduskoostöö leppe sõlmimine Indoneesiaga sai rahvahääletusel „rohelise tule“.
Vastava kokkuleppe sõlmimist toetas 51,6% hääletajatest. Kokkuleppe vastased olid mures, et lepe toetab keskkonda kahjustava palmiõli toomist, sest palmiõli sisseveolt kaovad edaspidi tollimaksud.
Valitsus põhjendas koostööleppe sõlmimist asjaoluga, et EL-il on sarnase sisuga lepe laual ning kui Šveits analoogse koostööga kaasa ei lähe, siis jäävad Šveitsi ettevõtted võrreldes EL-i liikmesriikide ettevõtetega halvemasse konkurentsiolukorda. Leppe eesmärgiks on kaubavahetuse edendamine Indoneesia
Tänan siinjuures Šveitsi uudiste ülevaate eest Külli Kapperit.
Paul Puustusmaa