Ammu pole saladuseks see, eesti rahva otsus liitumiseks Euroopa Liiduga baseerus pinnapealsetele teadmistele ning usule, et tegemist on majandusühendusega, milline oma liikmete sise-ellu ei puutu.
Olles nüüd pikemat aega Euroliidu liige, on meile selgeks saanud, et tegemist on olnud meie rahva meelitamisega, pettust abiks võttes.
Teisisõnu - meile loodi ebaõige ettekujutus sellest, mis meid ootab Euroliidus. Pettuse sisuks oli aga päris asjaoludest vaikimine ja selle tulemusena ei teadnud meie rahvas nendest ohtudest, mis kaasneb meie kultuurile rahvaste sulatuskatlas, nimega Euroliit.
See osutus Brežnevi pakikeseks, kus mõningase hea asjaga kaasnes suur kogus halbu asju. Tänaseni on aga eesti rahvas lõhenenud Euroliidust tuleneva tõttu ja üha enam on neid, kes kahtlevad sellesse institutsiooni kuulumise vajaduses. See omakorda tähendab vältimatut vajadust alustada diskussioonidega liitu kuulumise osas.
Suurimaks probleemiks on see, et liitumisel egiidi all "mitte kunagi enam üksi" selgitati meile, et majandusliit toob stabiilsuse ja heaolu ega ohusta iseolemist, mis on suures osas aga võltsiks osutunud. Koos majandusvõludega määriti meie rahvale kraesse ühekülgne ja kitsas poliitiline orientatsioon ja sellega kaasnev.
Kaasnev on aga üha tugevnev ja tähendab tsensuuri, pereelu reguleerimist, komberuumi muutmist, meie rahva seas kinnistunud tavade ja arusaamiste mahasurumist ning moonutamist jne.
Lõppkokkuvõttes tähendab kõik eeltoodu, et Euroopa Liit osutus trooja hobuseks, kus majanduse õitsengu plaguga lehvitades võeti (ja võetakse üha enam) ära meie rahvalt rahvuslik väärikus ja iseotsustamise õigus. Majanduse kõrval on osutunud Euroliidu jaoks olulisteks küsimusteks erinevad sotsiaalsed kategooriad ehk see, kuidas me mõtleme kultuurist, perekonnast, armastusest, mida me oluliseks peame ja sotsiaalsete väärtuste juures.
Seetõttu aga võõranduvad meie perekonnad traditsioonidest, lastelt on võetud lastepõlv, mürsikuea lõppedes suunatakse lapsed kohe poliitilisse ellu, vanematelt võetakse ära õigus lapsi suunata enda ja oma esivanemate arusaamasi järgides ... Kokkuvõttes toimub noorsoo eriti räige vaimne murdmine riikliku poliitika abi ja toega, mille viimasteks tunnistusteks on nende laste osakaalu märkimisväärne suurenemine, keda ei aita enam isegi psühholoog vaid neid peab saatma otse psühhiaatri juurde ravile.
Viimane toodud väide on ühtlasi ettekäändeks, miks liberaalsed jõud suruvad täna meie riigis peale seadusemuudatust, kus lapsed võiksid minna psühhiaatri (mitte psühholoogi) juurde ja seda ilma vanemate teadmise ning loata.
TÄNA RIIGIKOGUS
16.03.21 toimus riigikogus ülevaade andmine Vabariigi Valitsuse tegevusest Euroopa Liidu poliitika teostamisel. Selle pildi esitasid riigikogu liikmetele peaminister Kaja Kallas ning tema isa Siim Kallas, kes on ühtlasi Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees.
Ettekandjatele esitatud küsimuste laviin ja sisu oli ehmatama panevalt otsekohene, millest järeldus TÕSINE mure meie riigi ja rahva saatuse pärast.
Ettekandjate püüd rahustada parlamendi liikmeid kukkus minu arvates läbi.
Ka mina esitasin oma küsimuse Siim Kallasele, milles käsitlesin süvenenud ohtlikke tendentse ning küsisin muuhulgas viitega riigile seda, miks riik pettis rahvast ja miks lepitakse rahvusliku identiteedi mahasurumisega.
Miks Teie valitsus toetab aktiivselt Euroopa Liidu majanduspoliitika raamidest VÄGA KAUGELE väljuvaid poliitikaid, EELKÕIGE Euroliidus SÜVENEVAID ja SÜGAVALT LÕHESTAVAID:
• ideoloogilisi nähtusi,
• meie kultuuripoliitikat mõjutavaid nähtusi,
• meie komberuumi tungivaid,
• sotsiaalset kooslust
• kõlblust, kultuuri,
• perekonnaelu
• ja teisi rahvuslikke traditsioone hävitavaid nähtusi?
Kõik eelnev paneb üha sügavamalt mõtlema tõesti sellele, kas poleks juba aeg käivitada diskussioon Eesti kuulumise osas Euroopa Liitu.
Miks me lepime oma rahva, kultuuri ja riigi ahistamisega?
Sõjalise kaitse saame NATO-st!
Euroopa Liidust aga on probleemide lahendamise asemel saanud ise üks suur probleem ja otsene oht meie rahvuslikule eksistentsile.
MARTIN HELME lõppjäreldus...
Lõpetuseks toon ära Martin Helmelt hea ja mõistetava tsitaadi, mis lõppjärelduseks sobib. Sest just nii lihtne on meie kaalutlus, mis võib saada VÄGA OLULISEKS küsimuseks meie rahvale eksistentsiaalses mõttes.
Martin Helme: "...kas lahkuda liidust, nagu britid tegid, või leppida, et neilt on ära võetud mitte ainult nende demokraatia ja vabadused, vaid ka nende rahvusliku kultuuri põhialused.
Kui riigid nagu Ungari või Poola või ükskõik kes veel on sunnitud oma rahvusliku iseolemise nimel Liidust lahkuma, siis tuleb igal juhul ka Eestis endalt küsida, kas lahkuda või jääda. Valik ei ole mitte selle vahel, kas ori Brüsselile või ori Moskvale. Valik on, kas olla ori kellelegi teisele või peremees omal maal. Meie erakond seisab eesti rahva peremeheõiguse eest."
Martin Helme tervikteksti leiab SIIT.
Paul Puustusmaa
Riigikogu liige
Põhiseaduskomisjon