Olen püüdnud inimestele seletada, et sisserände piirarv ei tähenda sisuliselt mitte midagi. Meil on välismaalaste seaduses nii palju erisusi, et seaduslik sisserände piirang (kuni 0,1 protsenti meie alalisest elanikkonnast, ca 1300 inimest aastas) on sisutühi kraaksatus. Tegelikkuses on meil aastas tuhandeid, kohati kümneid tuhandeid sisserändajaid kolmandatest riikidest.
Lisaks Euroopa Liidu käsul ja samas meie rahvuslike ning riiklike huvide vastaselt on meil kehtiv reegel, et Eesti riik ei tohi oma piiridel (nn Euroliidu sisepiiridel) kontrollida isegi sissetulevaid või välja minevaid isikuid, et selle kaudu omada ülevaadet rändevoost ja liikumistest ning tagada näiteks turvalisust.
Sellega seonduvalt liigub Euroopa Liidust Eestisse veel omakorda sisse lugematul hulgal suvalisi tüüpe. Lugematul hulgal seetõttu, et neid keegi ei tohi kokku lugeda, kes tulevad, milleks tulevad ja kauaks tulevad. Euroopa Liit on nende kontrollimise ja isikutuvastamise piiridel ära keelanud. Teatavasti aga tassib Euroopa Liidu ebaseadusliku rände toetusamet (nn FRONTEX) iga päev sadu piiririkkujaid Euroopasse, kes peagi hakkavad Euroliidu riikides oma vabarände õigust teostama.
Täna kirjutas Postimehes Joosep Kaasik (Siseministeeriumi sisejulgeoleku asekantsler) muuhulgas, et on müüdid ja tegelikkus.
Väljavõte artiklist "JOOSEP KAASIK ⟩ Kummutame müüte Eestisse sisserändajate kohta"
Müüt.
Siserände piirarvu tõttu saab Eestisse tulla vaid 1300 välismaalast aastas.
Tegelikkus.
Ca 80 protsenti Eestisse elama asuvatest välismaalastest saabub siia väljaspool piirarvu. Alates 1991. aastast, kui sisserände piirarv immigratsiooniseaduses kehtestati, on piirarvule tehtud 22 erisust. Näiteks on sisserände piirarvu alt välja arvatud nii õpi- kui pererände eesmärgil saabujad, info- ja kommunikatsioonitehnoloogia eriala töötajad, tippspetsialistid, iduettevõttes või kasvuettevõttes töötavad ja iduettevõtlusega tegelevad välismaalased, aga ka Eestis kõrgkooli lõpetanud välismaalased. Samuti ei kuulu piirarvu arvestusse Euroopa Liidu kodanikud ja nende perekonnaliikmed, Ameerika Ühendriikide, Ühendkuningriigi ja Jaapani kodanikud ning rahvusvahelise kaitse taotlejad.
Viimane erand jõustus seaduses 2023. aasta jaanuaris ning sellega võimaldati kuni kolmeks aastaks värvata väljaspool piirarvu oskustöölisi Eesti keskmise palgaga.
Kõik eeltoodu kinnitab vaid minu väidete paikapidavust.
Sellega kaasnevad põhiprobleemid:
* Odavtööjõu tarnimine Eestisse ja tööturu rikkumine,
* Kultuuriruumi, keele ja ühiskonna turvalisuse vähenemine,
* Poliitiline, kultuuriline ja majanduslik ebastabiilsuse tõus, kuna sisserändajatest paljud saavad peagi õiguse Eestis valida poliitikaid, poliitikuid ja kultuuri, hariduse ning ühiskonna juhte KOV tasandil, lisaks ka riigi presidendi valijaid. Liberaalide soovil on tehtud valijateks meie riigis ka sisserändajate alaealised lapsed. Lapsed aga on poliitiliselt kergesti mõjutatavad ning pealegi üsna tugevas sõltuvuses oma kodust ja vanematest.
SEEGA tuleb meil muuta migratsioonireegleid, kaotada erandid välismaalaste seadusest ja oluliselt muuta valimisseadust, millega lõpetada sisserännanute ja mittekodanike õigust valimiste kaudu mõjutada meie traditsioonilist elulaadi. Kuni eeltoodu tegemata, olgu ka rändekvoot 0. Parem veel, kui see kvoot oleks MIINUS...
Paul Puustusmaa
Minu varasemaid artikleid seonduval teemal:
* See lõpmatu pettus sisserände kvoodiga e. ei saa juttugi olla sisserände piirarvu tõstmisest!
* Mida arvata ettepanekust tööjõu importimiseks, et leevendada tööjõupuudust?
* Uue koalitsiooni väike valge vale ei pruugi olla väike ega ka valge!