November 12, 2018 by Super User
Euroopas käib sõda terroristidega, kes ahistavad meie tütreid, tapavad meie poegi, hävitavad meie vara, on muutnud meie tavapärase ja oodatava eluolu erakordselt ebaturvaliseks. Terroristid sunnivad meid kahtlema riigi suutlikkuses, muutma keelekasutust, riietamisvabadust ja -maneere, sunnivad ümber mõtestama meie kultuuri koosseisu kuuluvaid nähtusi, tunnistades neid õigeks või mitteõigeks. Ja see surve on pidev ning on küllaldaselt märke, et me hakkamegi muutuma.
Tõsi, Euroopa Liidu seelikus rosimannus oma suhteliselt värskes kõnes saksa rahvale ja maailmale kinnitas, et ülaltoodu esinemist on küll märgata ja see solvab, kuid samas ta kinnitas, et need asjaolud ei muuda siiski tema poliitikat ja valikuid seoses nn põgenike poliitikas. Lahtiste uste migratsioonipoliitika jätkub. Merkel rõhutas, et me PEAME sellele suurele väljakutsele lihtsalt vastu seisma ja vastu pidama. Ta kinnitas, et Saksamaa jääb kindlaks oma põhimõtetele ja annab varjupaika neile, kes seda väärivad.
Väärikad omakorda võtavad kirved ja pommid ning mõne aja pärast kõlab taas nende sõjakas „allahu akbar“. Parimal juhul ehitavad aga üles oma pesa kuskile Euroopa suurlinna slummi, kehtestavad seal šariaadiseadused ja marsivad halattide hõljudes mööda Londonit, Pariisi, Tallinna, sidudes enda külge üha uusi ja uusi kõhklejaid II või III põlvkonna allahhuakbaaridest.
Detsember 10, 2020 by Super User
Tänane vasakliberaalne EPL kirjutab Kaja Kallase üleskutsest, et: "... peatame abielureferendumi ja keskendume ainult koroonale ...".
Seega ta ütles - ärme SEDA teeme, teeme midagi MUUD.
Üleskutse lähtub sellest, et järgmisel nädalal tuleb riigikogul tegeleda abielureferendumiga. Tähtajad ju kukil. Kaja Kallase arvates ajal, kui koroonaviirus on kontrolli alt väljas, on see küll viimane asi, millega peaks tegelema. Tegelikult on selge, et selle üleskutse ajendiks on asjaolu, et opositsioon (sotsialistid koos vasakliberaalse reformierakonnaga) plaanivad rünnata demokraatlikku otsustuskorda, eesti demokraatlikku ja parlamentaarset menetlussüsteemi ning obstruktsiooni kaudu jooksutada umbe parlamendi töö.
September 30, 2022 by Super User
Kuulasin nüüd siis ära diktaatori Putini kõne. Peetud seoses vallutussõjaga Ukrainalt anastatud territooriumite annekteerimise sooviga. Ilmselge sooviga, et tugevdada vene imperialismi ja impeeriumit ning seda va nn vene maailma (russki mir), kus venelaste duce on püüdmas juhtivat rolli.
Mulje.
Noh kõigepealt ta hilines ca 15 minutit. Nagu ikka.
Olen alati imestanud, miks ta pidevalt hilineb. Pole oluline, kas ta kohtub mõne presidendi, peaministri või majesteetliku esindajaga. Ikka lompab ta kohtumisele märkimisväärse hilinemisega. Ainult üks kord on mulle teada, kui Putinile samaga lajatati ning selle julgustüki autoriks oli Türgi president Erdogan.
Olen eeltooduga seoses mõtelnud, et kui naiste juures peetakse hilinemist loomulikuks, sest see "tava" on juba traditsiooniliselt seotud nende sooliselt kõrgema positsiooniga, meikimisega, sättimisega...
Äkki läks diktaatorilgi silmade värvimise ja puuderdamisega rohkem aega kui eeldas? Või neelas rahusteid, kogus julgust ...?
Täna oli minu viimane tööpäev meie parlamendi suures saalis kui Riigikogu XIV koosseisu liige EKRE fraktsioonis.
Tegelikult muidugi oli sisuline viimane tööpäev eile, kui kümnete kaupa sai veel eelnõusid läbi vaadatud. Kuid täna oli formaalselt meil viimane istungipäev XIV koosseisus. See koosnes küll istungi rakendamisest ja lõpusõnadest.
Seaduse järgi SEE parlamendi koosseis jätkab eksistentsi kuni uue - XV koosseisu ametivandeni. Kuid see kõik on juba formalism.
Liberalismi "viljastavates" tingimustes kasvanud lapsed kipuvad vaimselt päris katki minema. Ilmselt on üheks suureks põhjuseks see, et neil ei ole piisavalt lapseks olemise aega e. lapsepõlve. Vähemalt paljudel seda ei ole. Nad kistakse liiga vara täiskasvanud inimeste maailma võltseeldusel, et nad mõistavad seda. Aga see lõhub. Lõhub lapse võib-olla kogu eluks.
Vanematel ei ole aega lastega tegeleda. Lapsi kasvatatakse lasteaedades, koolides „moodsate, pehmete, liberaalsete“ väärtuste abil. Kas need on aga väärtused ja kas need aitavad valmistuda eluks? Kahtlen. Sügavalt.
Meie ühiskonnas on oluliseks lisaküsimuseks veel see, et miks lapsed poliitikasse aetakse? Kas lastele valimisõiguse andmine Eestis juhindus sellest, et neil veelgi raskem elu oleks? Või sellest, et neid on lisaks eeltoodule ka mugav suunamudida, poliitiliselt ära petta? Või lisaks ka see, et liberaalide arvates on valimised nii tähtsusetud asjad, et ka ebaküps ja kergesti mõjutatav võib selle käigus oma poliitilisi valikuid teha?
Mida arvata ettepanekust tööjõu importimisest, et leevendada tööjõupuudust.
Ääretult kurb on lugeda lühinägelikust poliitikast, mida pushivad liberaalid-globalistid. Näiteks teemal, kuidas meile on vaja tuua abitööjõudu Vietnamist või Taist, Somaaliast või Valgevenest, ajutiselt või pikaajaliselt ... põllumajandusse, ehitusse, maasikapeenardele, sotsiaalhoolekandesse ja siis seletatakse juurde, et selle põhjustab krooniline töökäte puudus ning sotsiaal-majanduslikud vajadused.
Ükskõik, kuidas ka lühinägelikud majandusteoreetikud siin (võibolla siiralt, ise uskudes) ei selgitaks seda, olgu või ühiskonna vananemise, maapiirkondade hõrenemise või eestlaste palganõude tõusuga, ikka on midagi, millest ei räägita.
:: NÜÜD ja ENNE ::
Reval läbi aegade...
KLIKI
Copyright © 2026 Paul Puustusmaa. Template by Hot Joomla Templates.
