EKRE liikmed parlamendis on korduvalt maininud, et Venemaa jõuliseks ohjamiseks on ilmselt paratamatu, kui Ukrainas kehtestatakse lennukeelutsoon.
Selles osas on sõna võtnud nii Ruuben Kaalep kui ka näiteks Eesti tugevaim sõjandusspetsialist riigikogus - Leo Kunnas.
NATO on siiani hoidunud lennukeeluala kehtestamisest Ukraina kohal. Siinjuures pole põhjenduseks niivõrd see, et Ukraina ei kuulu NATO-sse, sest ka näiteks Süüria ei kuulunud NATO-sse.
Peamiseks ettekäändeks on NATO toonud vajaduse mitte lasta sõjal paisuda NATO-vene sõjaks.
Siinjuures ei kardeta ka vene sõjamasinat, sest täna ei ole kellelgi kahtlust selles, et NATO on kordades ja kordades võimsama sõjamasina omanik kui Venemaa. Rääkimata majandusvõimsusest, mis sõjamasinat toidab, kus Venemaa võimsus on sama suur, kui Belgia riigil, kuid NATO riikide majandusvõimsus on tohutult palju suurem.
NATO püüab pigem hoiduda eskalatsioonist humaansetel kaalutlustel, milline on projitseeritud eelkõige NATO liikmesriikide suunas.
Samas on juba kuulda siin murdumise praksumist ja üha enam on kosta, et see keelutsoon on siiski võimalik. Oluline on NATO rõhutus, et HETKEL pole selleks veel paras aeg.
Kunagi aga võib see tulla ja siin on oluline mõista, mida see tähendab NATO-le, aga ka eesti rahvale.
NATO-le tähendab see esmajärjekorras võimalikke õhulahinguid Ukrainas ja kasvavat sõjalist pinget Venemaa ning NATO vahel, kus paisumine konventsionaalseks sõjaks on enam kui tõenäoline.
See tähendab Venemaa naabriteks olevate NATO liikmete võimalikku ründamist, kus Eesti võiks täiesti reaalselt olla üheks esimeste ohvrite seas. Ent selles mõttes on päris loogikat suhteliselt vähe, sest Eesti väljasurumine konflikist kui NATO liitlane ja liige (püüd NATO-t nõrgendada sellisel teel) ei anna Venemaale eriti mingit muud tulemust kui vaid Peterburile suunatud otsese ohu vähendamist. Siin on venelastel vaja pisut kaalukamat ründeobjekti, et NATO-t kuidagigi mõjutada.
Ilmselt on peamine oht selles, et NATO juhtidele on hästi teada venelaste moodne sõjaline doktriin, kus taktikalise tuumarelva kasutamine on sisse kirjutatud.
See ilmselt on üks põhiline osa lennukeelutsooni loomise otsuse juures.
NATO doktriin tuumarelva esimese kasutaja rolli ette ei näe, venelaste oma näeb. Siin on probleem.
Aga ühte ma siiski arvan.
Seda, et kui Ukraina armee, milline suhteliselt hästi on vene vallutajate vastu hetkel seisnud, lagunema hakkab, siis see tsoon ka Ukraina kohale kehtestatakse.
Selge on ju see, mida ka NATO teab, et kui langeb Ukraina, siis järgmine koogitükk, mida Putin hammustab on veelgi suurem kui Ukraina.
Aastal 203X on siis sõda NATO-ga vältimatu, võibolla isegi maailmasõda. Kuid sõdida tuleb siis veelgi tugevama vastasega pidada, kelle moraal on siis ka oluliselt kõrgem kui praegu.
Ja lõpetuseks tahan manada Cato vanemat parafraseerides, kes iga kõne lõpetas sõnadega nagu ma seda kord juba riigikogu puldist olen teinud, et Kartaago tuleb hävitada (Ceterum censeo Carthaginem esse delendam) - aga Venemaa tuleb tükeldada!
Paul Puustusmaa
