Õigusteadlane Jüri Raidla on seisukohal, et parlamentarism on praeguses riigikogus hinge heitmas ja pakub olukorra lahendamiseks välja järjekordse mõttekoja kokkukutsumise.
Hetkeolukorra kohta märgib ta, et oleme sattunud sinnamaale oma lahenduste ja arengutega, kus riigikogu ei saa enam hakkama ilma riigikohtuta
Parlamentarismi haigusele annab Jüri Raidla diagnoosiks selle: "Praeguses riigikogus puudub üks oluline tasakaalumehhanism. See, et koalitsioon ja opositsioon saaksid loomulikult vahelduda. Hetkel ei võimalda mitte mingisugune matemaatika moodustada uut koalitsiooni ilma Reformierakonnata."
Tema poolt pakutav ravi on mõttekoda ja riigikogu kodukorra seaduse korrastamine. Mõttekoja poolt väljatöötatu peaks tema arvates olema järgmiste valimiste põhiteema.
Ma olen iseenesest Jüri Raidla talendi austaja ja olen seda varasemalt tunnistanud, kuigi meil on antagonistlik arusaam riigivalitsemise alusprintsiipidesse.
Jüri Raidla usub absoluutselt parlamentaarsesse demokraatiasse ja otsib lahendusi läbirääkimiste laua taga.
Mina omakorda praktikuna ütlen, et tema poolt oodatav on ideaal, mis ei hakka kunagi tööle äärmuslikes olukordades. Isegi tänases olukorras ei saaks Jüri Raidla plaan kuidagi ellu jääda.
Jüri plaan töötaks AINULT siis, kui poliitiline vastasseis poleks radikaalselt terav ja oponentide seisukohti välistav nagu see on hetkel.
Olen korduvalt rõhutanud, et selles olukorras, kus me oleme hetkel, aitaks ainult kõrgeima võimu e. rahva sekkumine.
Täpsustan.
Meie parlamentaarsesse süsteemi tuleb ilmtingimata integreerida mõningased olulised otsedemokraatlikud meetmed, millised on disainitud selliselt, et hakkaksid tööle just sellistes erakordsetes olukordades, kui riigis on poliitiline patiseis parlamentaarsel või muul analoogsel tasandil.
See tähendaks riigi kodanikkonnale õiguse andmist seaduste algatamiseks (printsipiaalselt) ja õigusnormide tühistamiseks ILMA, et parlament selleks rahvale luba peaks andma. See tähendaks ka ILMA PARLAMENDITA käivituvaid ja seadusandjale kohustuslike tulemustega referendumeid (nii riigi kui kohaliku elu osas).
Praegusest süsteemist erineb minu poolt viidatud olukord selle poolest, et kehtiva korra kohaselt tuleb esitada parlamendile petitsioon (palvekiri) soovitava muudatuse või ettepaneku kohta. Parlament teatud tingimustel kaalub seda ja otsustab, mis edasi saab. Ka referendumeid saab hetkel käivitada vaid parlament. Kuid kui riigikogus on surnud seis või, mis veelgi hullem - diktatuur nagu praegu... Kehtiv õiguskord asjale lahendust ei anna.
Olen kohtunud ja vestelnud Jüri Raidlaga ning tean ta suhtumist otsedemokraatiasse. Tean, et oleme selles osas üksteisele oponendid. Kuid sellegipoolest tean ma teda ka kui head õigusteadlast, kes suudab mõista selliste meetmete hädavajalikkust teatud olukorras ning ta teab ülimalt hästi ka meie riigiõiguse ajalugu e. sedagi, miks Põhiseaduse Assamblee meie riigi põhiseaduse (1991-1992) loomise ajal jättis TEADLIKULT välja otsedemokraatlikud meetmed, millised eksisteerisid meie riigi varasemates põhiseadustes.
Seega lühidalt - abiks oleks otsedemokraatia lülitamine meie riigi juhtimise süsteemi kõrgeimale tasandile. Selle reaalne kasutusele võtmine. Jääkeldritest pole lihtsalt kasu. Sellest saab auru väljalaskmise koht, mis aga lahendust ei too.
Jüri Raidla osas meenub aga tema poolt mulle edastatud otsesõnum siis, kui juhtisin riigikogu põhiseaduskomisjoni, et ta pole küll ostedemokraatia pooldaja kunagi olnud, kuid juristi ja õigusteadlasena on ta valmis alati appi tulema, kui riik otsustab need meetmed integreerida kehtivasse õigusse.
Paul Puustusmaa
21.04.24
*** Jüri Raidla: selge lahendus kriisile riigikogus