Jälgi mind sotsiaalmeedias

     

Toeta positiivset poliitikat

  • Kas tuleks kaaluda DEISLAMISEERIMIST?


    Euroopas käib sõda terroristidega, kes ahistavad meie tütreid, tapavad meie poegi, hävitavad meie vara, on muutnud meie tavapärase ja oodatava eluolu erakordselt ebaturvaliseks. Terroristid sunnivad meid kahtlema riigi suutlikkuses, muutma keelekasutust, riietamisvabadust ja -maneere, sunnivad ümber mõtestama meie kultuuri koosseisu kuuluvaid nähtusi, tunnistades neid õigeks või mitteõigeks. Ja see surve on pidev ning on küllaldaselt märke, et me hakkamegi muutuma.

    Tõsi, Euroopa Liidu seelikus rosimannus oma suhteliselt värskes kõnes saksa rahvale ja maailmale kinnitas, et ülaltoodu esinemist on küll märgata ja see solvab, kuid samas ta kinnitas, et need asjaolud ei muuda siiski tema poliitikat ja valikuid seoses nn põgenike poliitikas. Lahtiste uste migratsioonipoliitika jätkub. Merkel rõhutas, et me PEAME sellele suurele väljakutsele lihtsalt vastu seisma ja vastu pidama. Ta kinnitas, et Saksamaa jääb kindlaks oma põhimõtetele ja annab varjupaika neile, kes seda väärivad.

    Väärikad omakorda võtavad kirved ja pommid ning mõne aja pärast kõlab taas nende sõjakas „allahu akbar“. Parimal juhul ehitavad aga üles oma pesa kuskile Euroopa suurlinna slummi, kehtestavad seal šariaadiseadused ja marsivad halattide hõljudes mööda Londonit, Pariisi, Tallinna, sidudes enda külge üha uusi ja uusi kõhklejaid II või III põlvkonna allahhuakbaaridest.

  • Kontraettepanek Kaja Kallase ettepanekule.


    Tänane vasakliberaalne EPL kirjutab Kaja Kallase üleskutsest, et: "... peatame abielureferendumi ja keskendume ainult koroonale ...".

    Seega ta ütles - ärme SEDA teeme, teeme midagi MUUD.

    Üleskutse lähtub sellest, et järgmisel nädalal tuleb riigikogul tegeleda abielureferendumiga. Tähtajad ju kukil. Kaja Kallase arvates ajal, kui koroonaviirus on kontrolli alt väljas, on see küll viimane asi, millega peaks tegelema. Tegelikult on selge, et selle üleskutse ajendiks on asjaolu, et opositsioon (sotsialistid koos vasakliberaalse reformierakonnaga) plaanivad rünnata demokraatlikku otsustuskorda, eesti demokraatlikku ja parlamentaarset menetlussüsteemi ning obstruktsiooni kaudu jooksutada umbe parlamendi töö.

  • Putini sõnum: ma ei tagane, las sillad põlegu!


    Kuulasin nüüd siis ära diktaatori Putini kõne. Peetud seoses vallutussõjaga Ukrainalt anastatud territooriumite annekteerimise sooviga. Ilmselge sooviga, et tugevdada vene imperialismi ja impeeriumit ning seda va nn vene maailma (russki mir), kus venelaste duce on püüdmas juhtivat rolli.

    Mulje.

    Noh kõigepealt ta hilines ca 15 minutit. Nagu ikka.
    Olen alati imestanud, miks ta pidevalt hilineb. Pole oluline, kas ta kohtub mõne presidendi, peaministri või majesteetliku esindajaga. Ikka lompab ta kohtumisele märkimisväärse hilinemisega. Ainult üks kord on mulle teada, kui Putinile samaga lajatati ning selle julgustüki autoriks oli Türgi president Erdogan.

    Olen eeltooduga seoses mõtelnud, et kui naiste juures peetakse hilinemist loomulikuks, sest see "tava" on juba traditsiooniliselt seotud nende sooliselt kõrgema positsiooniga, meikimisega, sättimisega...
    Äkki läks diktaatorilgi silmade värvimise ja puuderdamisega rohkem aega kui eeldas? Või neelas rahusteid, kogus julgust ...?

PP PiltCast

ObjektiivTV

Objektiiv Podcast

  • Jälgides juba pikemat aega uudiseid TA võidukäigust, on minu arvates ühiskonna jaoks kõige olulisem asjadega kohaneda. Jah taas see märksõna - KOHANEMINE.

    Ma kirjutasin 2023 aastal juba, et: "on vaja hoopis kaaluda kohanemist muutuva ühiskonnaga. Vaja mõtelda sellele, kuidas motiveerida töötamist
    ...
  • Olen väga paljuski nõus autoriga.
     
    Olgu siis selles, et meie ühiskonnas toimub arutu ingliskeelestumine (van. kadakasakslus, nüüd võsajänkilisus?). Et meile on vaja poliitikuid väärtusküsimuste jaoks, sest majandus-matemaatikaga saab hakkama ka TA (tehisaru). Vajame riiki, mitte riigiaadli jaoks loodud
    ...
  • Konservatiivina pean ma oluliseks mitte lammutada asju, mis töötavad ning mitte tegeleda asjadega, mida me ei saa mõjutada.

    Ühiskonna kõige olulisemates asjades tähendab see, et valida tuleb kaalutletud ja mõistlik evolutsioon, mitte tormav-mässlev revolutsioon.

    Rohepoliitikasse puutuvalt tähendab see
    ...
  • Euroopa Liit tahab turukaitse sildi all maksustada oluliselt enam Aasia odavkaupade tarneid Euroopa Liitu. Põhjenduseks tuuakse igasuguseid asjaolusid. Alates sellest, et Aasia (eelkõige Hiina) kaup pole ohutu, ei ole kontrollitud, on ebakvaliteetne, ei vasta meie tarbijakaitse ja rohepöörasuse
    ...
  • Et rahanduskomisjon teeb oma otsuse järgmise aasta kevadel? Aga, miks mitte juba siis peale riigikogu valimisi, mida nad pigem sooviksid?

    Ühesõnaga on taas tegemist tõestusega, et nn rahvaalgatuse portaali kaudu kogutud allkirjad sisuliselt ei tähenda valitsejate jaoks midagi. Otsuseid teevad nad
    ...

Kolmapäeval toimus Riigikogus karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu (331 SE) esimene lugemine, mis andnuks võimaluse lõpetada korruptsioonis süüdi mõistetud erakondade tegevuse, kuid korruptsioonikoalitsiooni häältega lükati eelnõu esimesel lugemisel tagasi. Tagasilükkamise ettepanekut toetas 58 Riigikogu liiget, vastu oli 30.

Ettekandes toonitas Riigikogu liige Paul Puustusmaa, et meie põhiseadus on auklikuks tulistatud . “Tsiteerin põhiseadust: “Igaühel on õigus koonduda mittetulundusühingutesse ja liitudesse. Erakondadesse võivad kuuluda ainult Eesti Vabariigi kodanikud.” Jaa, tõepoolest, ma tsiteerisin teile põhiseadust. Kas te arvate, et see norm kehtib? Kahjuks ei kehti. Sellepärast et vastu on võetud madalam akt, loeme seda erakonnaseadusest, vist oli see § 5, kus öeldakse, et ei, ka mittekodanikud võivad sinna kuulda. Mis siis on toimunud? Toimunud on seesama klassikaline asi, mismoodi meie põhiseaduse kallal näritakse ja selle norme muudetakse kehtetuks või töövõimetuks läbi erinevate tõlgenduste,” rääkis Puustusmaa.

Ta jätkas: “Loen teile veel ühe tsitaadi: “Keelatud on erakonnad, kelle tegevus on vastuolus kriminaalvastutust sätestava seadusega.” Kust see pärit on? Põhiseadusest. Mida ütleb see norm põhiseadusest, mis lõpeb punktiga? Ta ütleb seda, et erakonnad, kes on kuriteo sooritanud ja kelle tegevus on vastavuses ühe kriminaalvastutust sätestava seadusega, nad on keelatud. Aga kuidas on meil? Meil nad tegutsevad edasi. Mitte ainult ei tegutse edasi, vaid nad saavad valitseda. Kuidas selline asjaolu mõjutab meie ühiskondlikku korda, suhtumist meie riiki ja valitsusse, seda ei ole meil ilmselt raske mõelda ega raske arvata. Põhimõtteline lõhe rahva ja riigi vahel tulebki sealt, kus selliseid asju niimoodi aetakse.”

Ka Martin Helme märkis, et Eestis olemas üks erakond, mis on mitte üks, vaid lausa kaks korda kriminaalkorras süüdi mõistetud, Keskerakond, mis on nüüd parlamendierakond ja valitsuserakond.

Oma lõppkokkuvõttes hoiatas Mart Helme, et Eestis on korruptsioon väga laialdane. “Jõuetuse tunne tuleb sellest, et kogu ühiskond, kogu ühiskondlike institutsioonide võrgustik on korrumpeerunud. Korrumpeerunud on kohtud, prokuratuur, ajakirjandus, eriteenistused – ma juba kuulen, kuidas karjuma hakatakse, et Helme hulluks läinud. Ma ei ole üldse hulluks läinud ja ma tunnen väga hästi ka igasuguste erinevate institutsionaalsete süsteemide toimimise põhimõtteid ja viise, kuidas nad opereerivad. Ja üks viise on see, et nad kasutavad oma tegevuses ära korrumpeerunud inimeste sidumist endaga, nende rakendamist oma teenistusse ja nende korruptiivsete tegude ees silmade sulgemist, selleks, et need inimesed aastate vältel pikkade aastate vältel nende huvides edasi töötaksid.”

“Jaanuari keskel korruptsiooniskandaal kukutas eelmise valitsuse, aga kes jätkas uues valitsuses? Erakond, kes oli selle korruptsiooniskandaali keskmes, erakond, kes sai kahtlustuse, mis ei ole vähemalt praeguseni avalikkuse ees kusagile välja jõudnud. Kes sai selle koalitsiooni osapoole siseministriks, liitus kui mitte formaalselt, siis vähemalt mitteformaalselt erakonnaga, hakkas selle erakonna ministriks, kes sai korruptsioonikahtlustuse? Politseinik, Põhja Politseipiirkonna prefekt. Tal ei olnud mingi probleem see, et ta liitub korruptsioonikahtlustuse saanud erakonnaga ja hakkab selle ministriks. See on groteskselt naljakas. Niipea kui kaks praegu võimul olevat erakonda võimul kinnistusid, tormasid nende juurde ärimehed ja kohe keerasid oma rahakraanid lahti. Neid rahakraane ei keeratud lahti mitte sellepärast, et Kaja Kallasel on ilusad silmad. Kas see käib niimoodi, et need sissesõidetud korruptiivsed skeemid ja raha vahendamise viisid hakkasid äkki jälle tööle?” kirjeldas Mart Helme.

Endine Riigikogu esimees Henn Põlluaas kirjutab: “Koalitsioon lükkas kolmapäeval tagasi EKRE eelnõu, millega soovisime taastada 2015. aastal Reformierakonna valitsuse poolt karistusseadustikust välja võetud sätte kriminaalseks kuulutatud erakondade sundlõpetamise kohta. Eks me võime kõik arvata, mis oli kunagi selle sätte kaotamise taga. Samuti, mis on täna Reformierakonnal ja Keskerakonnal selle taastamise vastu. Reformierakonnal on senini õnnestunud korruptsiooniskandaalidest puhtalt pääseda, Keskerakond on kahel korral süüdi mõistetud ja hetkel on neile esitatud juba uus korruptsioonikahtlustus. Istungil nägime seda, mida mina ei ole enda Riigikogu praktika juures varem kogenud. Ja see ei ole mul mitte esimene koosseis. Nimelt keeldus komisjonipoolne ettekandja, keskerakondlane Jaanus Karilaid, edastamast riigikogu saadikutele komisjonis toimunud arutelusid-diskussioone. Selle asemel purskas ta emotsioonidest kantud ja kibestunud süüdistusi eelnõu esitajate vastu. Minu märkuse peale, et ettekandjana on ta kohustatud protokollile tuginedes tutvustama meile komisjonis toimunut, teatas ta arrogantselt, et kui ma tahan, siis võin protokolli lugeda Riigikogu kodulehelt. Ma ei tea, kuid mulle tundub küll, et siin on kohane meenutada Eesti vanarahva tarkust – varga peas põleb müts. Olgu ära mainitud ka see, et sotsid jätsid hääletamata, toetades sellega eelnõu tagasilükkamist. Ju on ka neil sellega seoses mingi varjatud agenda.”

Kahe enim korruptsioonikahtlustusi omava erakonna, Reformi- ja Keskerakonna saadikud seadusandlikku võimu oma toiduahela kallale ei lubanud ning tagasid endile selle, et võimule võib pääseda ja olla seal ka siis, kui müts varga peas lausa põleb.

Uued Uudised

VIDEOÜLEVAADE

Et kuriteo sooritanud inimene ei või põhiseadusest ja ka teistest seadustest tulenevalt olla parlamendi liige, on nii õiguslikule loogikale kui ka rahva arvamustele toetudes kummastav, et kuriteo sooritanud erakond võib samas osaleda Riigikogu töös ja kanda isegi valitsuse vastutust.

Põhiseadus sellist olukorda keelab, kuid kriminaalvastutust sätestav seadus läbis Taavi Rõivase valitsuse ajal (2014) muudatused, kus seadusest viidi välja erakondade sundlõpetamise võimalus kuriteos süüdi mõistmise tagajärjena.

Rahvuskonservatiivid (EKRE) soovis seda olukorda parandada ja taastada karistusseadustikus kuriteos süüdi mõistetud erakondade sundlõpetamise võimaluse, kuid kurjategijad (parlamendis ja valitsuses koos oma toetajatega) ei lasknud sellel sündida.

Vaata, mis toimus selle küsimuse arutelu ajal ja kuidas läbiti hääletus.

 

powered by social2s

:: NÜÜD ja ENNE ::
Reval läbi aegade...
KLIKI