Jälgi mind sotsiaalmeedias

     

Toeta positiivset poliitikat

  • Kas tuleks kaaluda DEISLAMISEERIMIST?


    Euroopas käib sõda terroristidega, kes ahistavad meie tütreid, tapavad meie poegi, hävitavad meie vara, on muutnud meie tavapärase ja oodatava eluolu erakordselt ebaturvaliseks. Terroristid sunnivad meid kahtlema riigi suutlikkuses, muutma keelekasutust, riietamisvabadust ja -maneere, sunnivad ümber mõtestama meie kultuuri koosseisu kuuluvaid nähtusi, tunnistades neid õigeks või mitteõigeks. Ja see surve on pidev ning on küllaldaselt märke, et me hakkamegi muutuma.

    Tõsi, Euroopa Liidu seelikus rosimannus oma suhteliselt värskes kõnes saksa rahvale ja maailmale kinnitas, et ülaltoodu esinemist on küll märgata ja see solvab, kuid samas ta kinnitas, et need asjaolud ei muuda siiski tema poliitikat ja valikuid seoses nn põgenike poliitikas. Lahtiste uste migratsioonipoliitika jätkub. Merkel rõhutas, et me PEAME sellele suurele väljakutsele lihtsalt vastu seisma ja vastu pidama. Ta kinnitas, et Saksamaa jääb kindlaks oma põhimõtetele ja annab varjupaika neile, kes seda väärivad.

    Väärikad omakorda võtavad kirved ja pommid ning mõne aja pärast kõlab taas nende sõjakas „allahu akbar“. Parimal juhul ehitavad aga üles oma pesa kuskile Euroopa suurlinna slummi, kehtestavad seal šariaadiseadused ja marsivad halattide hõljudes mööda Londonit, Pariisi, Tallinna, sidudes enda külge üha uusi ja uusi kõhklejaid II või III põlvkonna allahhuakbaaridest.

  • Kontraettepanek Kaja Kallase ettepanekule.


    Tänane vasakliberaalne EPL kirjutab Kaja Kallase üleskutsest, et: "... peatame abielureferendumi ja keskendume ainult koroonale ...".

    Seega ta ütles - ärme SEDA teeme, teeme midagi MUUD.

    Üleskutse lähtub sellest, et järgmisel nädalal tuleb riigikogul tegeleda abielureferendumiga. Tähtajad ju kukil. Kaja Kallase arvates ajal, kui koroonaviirus on kontrolli alt väljas, on see küll viimane asi, millega peaks tegelema. Tegelikult on selge, et selle üleskutse ajendiks on asjaolu, et opositsioon (sotsialistid koos vasakliberaalse reformierakonnaga) plaanivad rünnata demokraatlikku otsustuskorda, eesti demokraatlikku ja parlamentaarset menetlussüsteemi ning obstruktsiooni kaudu jooksutada umbe parlamendi töö.

  • Putini sõnum: ma ei tagane, las sillad põlegu!


    Kuulasin nüüd siis ära diktaatori Putini kõne. Peetud seoses vallutussõjaga Ukrainalt anastatud territooriumite annekteerimise sooviga. Ilmselge sooviga, et tugevdada vene imperialismi ja impeeriumit ning seda va nn vene maailma (russki mir), kus venelaste duce on püüdmas juhtivat rolli.

    Mulje.

    Noh kõigepealt ta hilines ca 15 minutit. Nagu ikka.
    Olen alati imestanud, miks ta pidevalt hilineb. Pole oluline, kas ta kohtub mõne presidendi, peaministri või majesteetliku esindajaga. Ikka lompab ta kohtumisele märkimisväärse hilinemisega. Ainult üks kord on mulle teada, kui Putinile samaga lajatati ning selle julgustüki autoriks oli Türgi president Erdogan.

    Olen eeltooduga seoses mõtelnud, et kui naiste juures peetakse hilinemist loomulikuks, sest see "tava" on juba traditsiooniliselt seotud nende sooliselt kõrgema positsiooniga, meikimisega, sättimisega...
    Äkki läks diktaatorilgi silmade värvimise ja puuderdamisega rohkem aega kui eeldas? Või neelas rahusteid, kogus julgust ...?

PP PiltCast

ObjektiivTV

Objektiiv Podcast

  • Jälgides juba pikemat aega uudiseid TA võidukäigust, on minu arvates ühiskonna jaoks kõige olulisem asjadega kohaneda. Jah taas see märksõna - KOHANEMINE.

    Ma kirjutasin 2023 aastal juba, et: "on vaja hoopis kaaluda kohanemist muutuva ühiskonnaga. Vaja mõtelda sellele, kuidas motiveerida töötamist
    ...
  • Olen väga paljuski nõus autoriga.
     
    Olgu siis selles, et meie ühiskonnas toimub arutu ingliskeelestumine (van. kadakasakslus, nüüd võsajänkilisus?). Et meile on vaja poliitikuid väärtusküsimuste jaoks, sest majandus-matemaatikaga saab hakkama ka TA (tehisaru). Vajame riiki, mitte riigiaadli jaoks loodud
    ...
  • Konservatiivina pean ma oluliseks mitte lammutada asju, mis töötavad ning mitte tegeleda asjadega, mida me ei saa mõjutada.

    Ühiskonna kõige olulisemates asjades tähendab see, et valida tuleb kaalutletud ja mõistlik evolutsioon, mitte tormav-mässlev revolutsioon.

    Rohepoliitikasse puutuvalt tähendab see
    ...
  • Euroopa Liit tahab turukaitse sildi all maksustada oluliselt enam Aasia odavkaupade tarneid Euroopa Liitu. Põhjenduseks tuuakse igasuguseid asjaolusid. Alates sellest, et Aasia (eelkõige Hiina) kaup pole ohutu, ei ole kontrollitud, on ebakvaliteetne, ei vasta meie tarbijakaitse ja rohepöörasuse
    ...
  • Et rahanduskomisjon teeb oma otsuse järgmise aasta kevadel? Aga, miks mitte juba siis peale riigikogu valimisi, mida nad pigem sooviksid?

    Ühesõnaga on taas tegemist tõestusega, et nn rahvaalgatuse portaali kaudu kogutud allkirjad sisuliselt ei tähenda valitsejate jaoks midagi. Otsuseid teevad nad
    ...

Riigikogu põhiseaduskomisjon jättis ära teisipäeval kavas olnud istungi riigikogus ning katsetas selle asemel, kuidas ja kas saab istungit pidada kaugtöö vormis. Komisjoni esimees Paul Puustusmaa (EKRE) ütles ERR-ile, et katsetus oli edukas, kõik töötas ning kaugistungeid ei ole vaja karta.

Põhiseaduskomisjon arutas esmaspäeval veel riigikogus istungit pidades, kuidas ja kas saab komisjonide istungeid eriolukorras korraldada kaugtööna. Siis leiti üksmeelselt, et riigikogu kodu- ja töökorra seadus võimaldab komisjonidel teha kaugtööd.

"Kaugtöö läbiviimine on võimalik, kui on tagatud kõik istungist osavõtu olulised tingimused nagu sõnavõtud, küsimused ja hääletamine," ütles komisjoni esimees Puustusmaa esmaspäeval.


Kaugtöö vormiga oli nõus ka Reformierakonna esimees, põhiseaduskomisjoni asendusliige Kaja Kallas, kelle sõnul ei tohi komisjonide töö katkeda ja kaugtöö vorm on jätkamiseks sobiv.

Sama soovituse – jätkata kaugtööga – tegi põhiseaduskomisjon ka kõigile teistele riigikogu komisjonidele, ütles Puustusmaa teisipäeval ERR-ile.

"See ei riku seadust, see on rakendatav, ja me ise andsime põhiseaduskomisjoni poolt soovituse ka teistele komisjonidele, et kõigi huvides ja hüvanguks on seda võimalust võimalik kasutada ja ei ole vaja sellel teemal karta," lausus ta.

Teisipäevane katsetus tuli põhiseaduskomisjoni jaoks siiski väheke ootamatult. Nimelt teavitas sotsiaaldemokraat Lauri Läänemets esmaspäeva õhtul põhiseaduskomisjoni, et tal on tõusnud väike palavik.

Puustusmaa otsustas ööl vastu teisipäeva, et riskida ei saa ning tuleb katsetada kaugtöö vormi.

"Arvestades olusid – meil on ka signaale selliseid, et komisjoni liikmetega võib olla, aga ei pruugi olla –, siis me leidsime, et me seda komisjoni täna läbi viia ei saa. Võtsime kasutusele meie poolt soovitatud kaugtöömeetodi ja katsetasime võimalusi, mis meil on, kas need töötavad – ja töötavad küll ja me saame seda teha," rääkis Puustusmaa.

Puustusmaa sõnul saab nii tagada, et komisjonide töö ei peatu. "Me ei saa eeldada seda, et negatiivsete signaalide tõttu peaks kogu riik seisma jääma või komisjoni töö seisma jääma. Oleme ise (kõik) läbi kaalunud, et see ei ole seadusega vastuolus," märkis ta.

Kõike kaugtööga teha aga ei saa – teisipäeval jäi aga plaanitud kohtumine peaminister Jüri Ratasega, kes pidi komisjonile selgitama põhiseaduslike õiguste kitsendamise tagamaid eriolukorras. Puustusmaa sõnul tuleb nüüd leida kohtumiseks teine võimalus.

"See on plaanis, tuleb mõnel teisel päeval, näiteks neljapäeval, kui me saame kokkuleppele peaministriga," ütles ta.

Puustusmaa sõnul oli teisipäeval esimene kord, kui riigikogu komisjoni istung toimus nii, et kõik liikmed suhtlesid üksteisega kuvari vahendusel.

"Tuleb tunnistada, et see olukord, kus osa komisjoni liikmeid on kuvariga meiega ühenduses, aga osa komisjoni liikmeid on kohal, seda on ka varem proovitud, aga olukorda, kus kõik komisjoni liikmed on sada protsenti kuvari taga, seda me proovinud ei olnud," ütles Puustusmaa.

ERR

powered by social2s

:: NÜÜD ja ENNE ::
Reval läbi aegade...
KLIKI