Jälgi mind sotsiaalmeedias

     

Toeta positiivset poliitikat

  • Kas tuleks kaaluda DEISLAMISEERIMIST?


    Euroopas käib sõda terroristidega, kes ahistavad meie tütreid, tapavad meie poegi, hävitavad meie vara, on muutnud meie tavapärase ja oodatava eluolu erakordselt ebaturvaliseks. Terroristid sunnivad meid kahtlema riigi suutlikkuses, muutma keelekasutust, riietamisvabadust ja -maneere, sunnivad ümber mõtestama meie kultuuri koosseisu kuuluvaid nähtusi, tunnistades neid õigeks või mitteõigeks. Ja see surve on pidev ning on küllaldaselt märke, et me hakkamegi muutuma.

    Tõsi, Euroopa Liidu seelikus rosimannus oma suhteliselt värskes kõnes saksa rahvale ja maailmale kinnitas, et ülaltoodu esinemist on küll märgata ja see solvab, kuid samas ta kinnitas, et need asjaolud ei muuda siiski tema poliitikat ja valikuid seoses nn põgenike poliitikas. Lahtiste uste migratsioonipoliitika jätkub. Merkel rõhutas, et me PEAME sellele suurele väljakutsele lihtsalt vastu seisma ja vastu pidama. Ta kinnitas, et Saksamaa jääb kindlaks oma põhimõtetele ja annab varjupaika neile, kes seda väärivad.

    Väärikad omakorda võtavad kirved ja pommid ning mõne aja pärast kõlab taas nende sõjakas „allahu akbar“. Parimal juhul ehitavad aga üles oma pesa kuskile Euroopa suurlinna slummi, kehtestavad seal šariaadiseadused ja marsivad halattide hõljudes mööda Londonit, Pariisi, Tallinna, sidudes enda külge üha uusi ja uusi kõhklejaid II või III põlvkonna allahhuakbaaridest.

  • Kontraettepanek Kaja Kallase ettepanekule.


    Tänane vasakliberaalne EPL kirjutab Kaja Kallase üleskutsest, et: "... peatame abielureferendumi ja keskendume ainult koroonale ...".

    Seega ta ütles - ärme SEDA teeme, teeme midagi MUUD.

    Üleskutse lähtub sellest, et järgmisel nädalal tuleb riigikogul tegeleda abielureferendumiga. Tähtajad ju kukil. Kaja Kallase arvates ajal, kui koroonaviirus on kontrolli alt väljas, on see küll viimane asi, millega peaks tegelema. Tegelikult on selge, et selle üleskutse ajendiks on asjaolu, et opositsioon (sotsialistid koos vasakliberaalse reformierakonnaga) plaanivad rünnata demokraatlikku otsustuskorda, eesti demokraatlikku ja parlamentaarset menetlussüsteemi ning obstruktsiooni kaudu jooksutada umbe parlamendi töö.

  • Putini sõnum: ma ei tagane, las sillad põlegu!


    Kuulasin nüüd siis ära diktaatori Putini kõne. Peetud seoses vallutussõjaga Ukrainalt anastatud territooriumite annekteerimise sooviga. Ilmselge sooviga, et tugevdada vene imperialismi ja impeeriumit ning seda va nn vene maailma (russki mir), kus venelaste duce on püüdmas juhtivat rolli.

    Mulje.

    Noh kõigepealt ta hilines ca 15 minutit. Nagu ikka.
    Olen alati imestanud, miks ta pidevalt hilineb. Pole oluline, kas ta kohtub mõne presidendi, peaministri või majesteetliku esindajaga. Ikka lompab ta kohtumisele märkimisväärse hilinemisega. Ainult üks kord on mulle teada, kui Putinile samaga lajatati ning selle julgustüki autoriks oli Türgi president Erdogan.

    Olen eeltooduga seoses mõtelnud, et kui naiste juures peetakse hilinemist loomulikuks, sest see "tava" on juba traditsiooniliselt seotud nende sooliselt kõrgema positsiooniga, meikimisega, sättimisega...
    Äkki läks diktaatorilgi silmade värvimise ja puuderdamisega rohkem aega kui eeldas? Või neelas rahusteid, kogus julgust ...?

PP PiltCast

ObjektiivTV

Objektiiv Podcast

  • Jälgides juba pikemat aega uudiseid TA võidukäigust, on minu arvates ühiskonna jaoks kõige olulisem asjadega kohaneda. Jah taas see märksõna - KOHANEMINE.

    Ma kirjutasin 2023 aastal juba, et: "on vaja hoopis kaaluda kohanemist muutuva ühiskonnaga. Vaja mõtelda sellele, kuidas motiveerida töötamist
    ...
  • Olen väga paljuski nõus autoriga.
     
    Olgu siis selles, et meie ühiskonnas toimub arutu ingliskeelestumine (van. kadakasakslus, nüüd võsajänkilisus?). Et meile on vaja poliitikuid väärtusküsimuste jaoks, sest majandus-matemaatikaga saab hakkama ka TA (tehisaru). Vajame riiki, mitte riigiaadli jaoks loodud
    ...
  • Konservatiivina pean ma oluliseks mitte lammutada asju, mis töötavad ning mitte tegeleda asjadega, mida me ei saa mõjutada.

    Ühiskonna kõige olulisemates asjades tähendab see, et valida tuleb kaalutletud ja mõistlik evolutsioon, mitte tormav-mässlev revolutsioon.

    Rohepoliitikasse puutuvalt tähendab see
    ...
  • Euroopa Liit tahab turukaitse sildi all maksustada oluliselt enam Aasia odavkaupade tarneid Euroopa Liitu. Põhjenduseks tuuakse igasuguseid asjaolusid. Alates sellest, et Aasia (eelkõige Hiina) kaup pole ohutu, ei ole kontrollitud, on ebakvaliteetne, ei vasta meie tarbijakaitse ja rohepöörasuse
    ...
  • Et rahanduskomisjon teeb oma otsuse järgmise aasta kevadel? Aga, miks mitte juba siis peale riigikogu valimisi, mida nad pigem sooviksid?

    Ühesõnaga on taas tegemist tõestusega, et nn rahvaalgatuse portaali kaudu kogutud allkirjad sisuliselt ei tähenda valitsejate jaoks midagi. Otsuseid teevad nad
    ...

"Kas möönate, et probleem on? – Ei mööna." Sedasi vastas saates "Kuum tool" küsimusele põhiseaduskomisjoni esimees, endine erakondade rahastamise järelevalve komisjoni (ERJK) liige Paul Puustusmaa (EKRE), kas ta ei näe sisulist vastuolu sellega, et riigikontroll võtab ERJK kohustused üle.

Nimelt tsiteeris saatejuht Neeme Korv riigikontrolöri Janar Holmi, kes rääkis eelmine nädal põhiseaduskomisjoni istungil, et muutusega tuleb riigikontrollile väga palju tööd juurde ning riigikontrolör muutub pigem parteipolitseiameti peadirektoriks.

Näiteks, kui riigikontroll menetleb parasjagu mõne erakonna rahaasjadega seotud küsimusi ning tehakse negatiivne otsus ja kui lisaks tuleb mõni audit vastava ministri valitsemisalas, siis seda võidakse seostada halvasti, märkis Holm siis. Seega muutub ka sisuliselt riigikontrolli fassaad.

"Ei mööna. See on täiesti mõistlik, et riigikontrolör toob välja omapoolsed – hirmud on vale sõna –, ütleme, et ettevaatlikud vihjed, mis võivad sellega kaasneda," rääkis Puustusmaa. "Tegemist on hoopis teatud laadi kartusega, et nüüd, kui riigikontroll sellega tegelema hakkab, et siis avalikkuse surve läheb võib-olla liiga tugevaks. Ja see avalikkuse surve on see, mis võib hakata takistama pisut tööd. See on mitte hea põhjendus."

Töö koormus on ERJK aseesimehe Kaarel Tarandi sõnul teisejärguline teema, vaid küsimus peitub ikkagi reeglites. "See, et sa vastupunnivale järelevalvatavale saadad kirja, siis ta ei saa seda õigupoolest üldse kätte ja kui kätte saab, siis ei vasta. Siis on kaks kuud läinud, kuni tuleb näiteks sageli sisutühi vastus. Ja siis sa teed uue kirja ja läheb jälle kaks kuud, kuni saad jälle sisutühja vastuse, ja nii ta läheb."

"Kas me oleme ikka õigel teel?" küsisime seekordses saates "Kuum tool". Erakondade rahastamine on kuum teema, sest võimul olev koalitsioon on asunud senist süsteemi muutma, soovides likvideerida 2011. aastast tegutseva erakondade rahastamise järelevalve komisjoni (ERJK) ja anda selle ülesanded riigikontrollile.

Miks seda tehakse? Mis muutub paremaks? Külas olid Kaarel Tarand ja Paul Puustusmaa, lisaks mängisime saates ette ka lühiintervjuu MTÜ Korruptsioonivaba Eesti tegevjuhi Carina Pajuga.

ÄRIPÄEV

powered by social2s

:: NÜÜD ja ENNE ::
Reval läbi aegade...
KLIKI