Jälgi mind sotsiaalmeedias

     

Toeta positiivset poliitikat

  • Kas tuleks kaaluda DEISLAMISEERIMIST?


    Euroopas käib sõda terroristidega, kes ahistavad meie tütreid, tapavad meie poegi, hävitavad meie vara, on muutnud meie tavapärase ja oodatava eluolu erakordselt ebaturvaliseks. Terroristid sunnivad meid kahtlema riigi suutlikkuses, muutma keelekasutust, riietamisvabadust ja -maneere, sunnivad ümber mõtestama meie kultuuri koosseisu kuuluvaid nähtusi, tunnistades neid õigeks või mitteõigeks. Ja see surve on pidev ning on küllaldaselt märke, et me hakkamegi muutuma.

    Tõsi, Euroopa Liidu seelikus rosimannus oma suhteliselt värskes kõnes saksa rahvale ja maailmale kinnitas, et ülaltoodu esinemist on küll märgata ja see solvab, kuid samas ta kinnitas, et need asjaolud ei muuda siiski tema poliitikat ja valikuid seoses nn põgenike poliitikas. Lahtiste uste migratsioonipoliitika jätkub. Merkel rõhutas, et me PEAME sellele suurele väljakutsele lihtsalt vastu seisma ja vastu pidama. Ta kinnitas, et Saksamaa jääb kindlaks oma põhimõtetele ja annab varjupaika neile, kes seda väärivad.

    Väärikad omakorda võtavad kirved ja pommid ning mõne aja pärast kõlab taas nende sõjakas „allahu akbar“. Parimal juhul ehitavad aga üles oma pesa kuskile Euroopa suurlinna slummi, kehtestavad seal šariaadiseadused ja marsivad halattide hõljudes mööda Londonit, Pariisi, Tallinna, sidudes enda külge üha uusi ja uusi kõhklejaid II või III põlvkonna allahhuakbaaridest.

  • Kontraettepanek Kaja Kallase ettepanekule.


    Tänane vasakliberaalne EPL kirjutab Kaja Kallase üleskutsest, et: "... peatame abielureferendumi ja keskendume ainult koroonale ...".

    Seega ta ütles - ärme SEDA teeme, teeme midagi MUUD.

    Üleskutse lähtub sellest, et järgmisel nädalal tuleb riigikogul tegeleda abielureferendumiga. Tähtajad ju kukil. Kaja Kallase arvates ajal, kui koroonaviirus on kontrolli alt väljas, on see küll viimane asi, millega peaks tegelema. Tegelikult on selge, et selle üleskutse ajendiks on asjaolu, et opositsioon (sotsialistid koos vasakliberaalse reformierakonnaga) plaanivad rünnata demokraatlikku otsustuskorda, eesti demokraatlikku ja parlamentaarset menetlussüsteemi ning obstruktsiooni kaudu jooksutada umbe parlamendi töö.

  • Putini sõnum: ma ei tagane, las sillad põlegu!


    Kuulasin nüüd siis ära diktaatori Putini kõne. Peetud seoses vallutussõjaga Ukrainalt anastatud territooriumite annekteerimise sooviga. Ilmselge sooviga, et tugevdada vene imperialismi ja impeeriumit ning seda va nn vene maailma (russki mir), kus venelaste duce on püüdmas juhtivat rolli.

    Mulje.

    Noh kõigepealt ta hilines ca 15 minutit. Nagu ikka.
    Olen alati imestanud, miks ta pidevalt hilineb. Pole oluline, kas ta kohtub mõne presidendi, peaministri või majesteetliku esindajaga. Ikka lompab ta kohtumisele märkimisväärse hilinemisega. Ainult üks kord on mulle teada, kui Putinile samaga lajatati ning selle julgustüki autoriks oli Türgi president Erdogan.

    Olen eeltooduga seoses mõtelnud, et kui naiste juures peetakse hilinemist loomulikuks, sest see "tava" on juba traditsiooniliselt seotud nende sooliselt kõrgema positsiooniga, meikimisega, sättimisega...
    Äkki läks diktaatorilgi silmade värvimise ja puuderdamisega rohkem aega kui eeldas? Või neelas rahusteid, kogus julgust ...?

PP PiltCast

ObjektiivTV

Objektiiv Podcast

  • Jälgides juba pikemat aega uudiseid TA võidukäigust, on minu arvates ühiskonna jaoks kõige olulisem asjadega kohaneda. Jah taas see märksõna - KOHANEMINE.

    Ma kirjutasin 2023 aastal juba, et: "on vaja hoopis kaaluda kohanemist muutuva ühiskonnaga. Vaja mõtelda sellele, kuidas motiveerida töötamist
    ...
  • Olen väga paljuski nõus autoriga.
     
    Olgu siis selles, et meie ühiskonnas toimub arutu ingliskeelestumine (van. kadakasakslus, nüüd võsajänkilisus?). Et meile on vaja poliitikuid väärtusküsimuste jaoks, sest majandus-matemaatikaga saab hakkama ka TA (tehisaru). Vajame riiki, mitte riigiaadli jaoks loodud
    ...
  • Konservatiivina pean ma oluliseks mitte lammutada asju, mis töötavad ning mitte tegeleda asjadega, mida me ei saa mõjutada.

    Ühiskonna kõige olulisemates asjades tähendab see, et valida tuleb kaalutletud ja mõistlik evolutsioon, mitte tormav-mässlev revolutsioon.

    Rohepoliitikasse puutuvalt tähendab see
    ...
  • Euroopa Liit tahab turukaitse sildi all maksustada oluliselt enam Aasia odavkaupade tarneid Euroopa Liitu. Põhjenduseks tuuakse igasuguseid asjaolusid. Alates sellest, et Aasia (eelkõige Hiina) kaup pole ohutu, ei ole kontrollitud, on ebakvaliteetne, ei vasta meie tarbijakaitse ja rohepöörasuse
    ...
  • Et rahanduskomisjon teeb oma otsuse järgmise aasta kevadel? Aga, miks mitte juba siis peale riigikogu valimisi, mida nad pigem sooviksid?

    Ühesõnaga on taas tegemist tõestusega, et nn rahvaalgatuse portaali kaudu kogutud allkirjad sisuliselt ei tähenda valitsejate jaoks midagi. Otsuseid teevad nad
    ...

Korruptsioonivastase erikomisjoni liige Paul Puustusmaa (EKRE) ei ole raporti järeldusega nõus ja soovitab komisjonil kriitika asemel hoopis valitsuse tegevust toetada.

„Reformierakonna liikmete teostatud kokkuvõte on koostatud olulises osas asjaolusid tendentslikult peegeldades ning on seetõttu subjektiivne ja tervikuna poliitiliselt motiveeritud. Raport ei kannata kriitikat, koosnedes eksitavatest hinnangutest, mitte faktidest. Jutt advokaadibüroo palkamise läbipaistmatuse kohta ei ole põhjendatud,” kommenteeris Paul Puustusmaa.

Näiteks toob ta raportis toodud järelduse, et Freeh’ palkamise protsessi kohta pole piisavalt infot. „See on kohe kindlasti vale,” sõnab Puustusmaa ja ütleb, et see pole mitte fakt, vaid hinnang. Komisjoni liikmetel oli võimalus paberitega tutvumas käia, kuid sellegi osas oli Puustusmaa sõnul opositsioonil nurinat, et miks on mõned kohad dokumendis varjatud või miks neid „tundlikke” pabereid peab suletud eraldatud ruumis vaatamas käima. „Ükskõik, mis dokument ette anti – kohe oli ebapiisav,” lisab ta.

Kuigi Puustusmaa ise suletud ruumis dokumentidega tutvumas ei käinud, siis oli ta nende sisuga kursis. „Olen EKRE juhatuses ja oleme seal Martin Helme ja tema nõunikega seda arutanud,” kommenteeris ta.

Veel raportis välja toodud punktidest näiteks Helme valetamist rahanduskomisjonis Puustusmaa ei teadnud kommenteerida ning polnud ka päris nõus, et välisministeeriumi taustaanalüüs keelanuks Freeh’ büroo palkamise. „Välisministeeriumi taustaanalüüsis tegelikult ei öeldud, et ei tohi. Pehmem seisukoht oli, et võib-olla leiaks midagi teistsugust. Keeldu ei olnud,” sõnas Puustusmaa. Ta lisas, et ei saa ka juttu olla sellest, et välisminister poleks Freeh’ bürood isiklikult valinud, kuna valitsuses lepiti kokku, et rahandusminister tegeleb büroo otsimisega ja valimisega. Sõltumata Reinsalu jutust valis Helme Freeh. „Ei saa eeldada, et kui minister on juba otsustanud, siis hakatakse valitsuses teistsuguseid valikuid tegema,” selgitas Puustusmaa.

Kaevikusõda opositsiooni ja koalitsiooni vahel on Puustusmaa võrdluses justkui malemäng ning ei ole mingit mõtet raportis toodud etteheiteid asuma ümber lükata.

„Miks hakata nüüd neid punkte ümber lükkama? Ei ole vaja. Nagu kohturuumiski, siis vastaspool püüdis ette mängida nupud, et oma lahinguplatsile kutsuda. EKRE mängib oma mängu. Ei ole vaja nende platsile minna,” ütles Puustusmaa ja lisas: „Koostööd kui sellist ei ole. Vahet pole, mis sa räägid, ikka otsitakse mingit viga.”

Freeh ja sidemed Moskvaga

Ta meenutas, et kui jutt lepingust kuu eest alguse sai, siis toona välja käidud argumendid pole tänini tõestust leidnud ning selge eesmärk on rahapesu-uurimist häirida.

Ent ka Puustusmaa väide on pehmelt öeldes hinnanguline. Eesti Päevalehe rohkem kui kuu aega tagasi paljastatud kohtudokumendid ja kirjavahetus paljastasid, et Freeh esindas mõne aasta eest USA-s rahapesukaasuses ühte süüdistatavat osapoolt: Kremliga tihedates sidemetes olevat ettevõtet Prevezon Holdings Limited. Sama rahapesuskeemi uuritakse ka praegu Eestis ja USA-s ja sellega seoses palkas rahandusministeerium Freeh Eestit ehk Prevezoni vastaspoolt esindama.

Esialgset Päevalehe avalikustatut on kinnitanud edaspidi ka USA senati luurekomisjoni raport, mis kirjeldas Freeh kohtumisi Moskvas Venemaa valitsuse ja Prevezoni esindajatega.

Freeh on aga korduvalt eitanud oma seotust Prevezoniga. Olukorda, kus on sõna dokumentide vastu, kommenteeris Puustusmaa: „Mina vaatan selliselt: milline on eesmärk? Kas oleme parima [büroo] valinud või mitte? Praegu on öeldud, et tegemist on väga halva valikuga. Aga mis on parem? Seda ei ole keegi öelnud.” Puustusmaa sõnul on Freeh taust nii tugev, et polegi kedagi paremat leida. „FBI endine juht – keda sellist veel leiab, kellel oleks nii tugevad sidemed USA kohtusüsteemis ja valitsuse liikmetega,” küsis Puustusmaa.

Ta sõnul jäetakse meelega mulje, et tehti halb valik, kuna selle tegi Helme. „EKRE-le ju plusspunkte anda ei tohi,” ironiseeris Puustusmaa. Kõikidel komisjoni kohtumistel, kus koalitsioonisaadikud kohal käisid, polnud ta sõnul aimugi, et õhus on süüdistus või kahtlustus rahandusministri vastu, et midagi on valesti tehtud. Kui nad soovisid võtta omapoolset seisukohta, siis seda teha ei lastud. „Isegi see oli üllatus, et kokkuvõte tuli. Enne deklareeriti, et komisjon mingeid järeldusi ei tee,” lisas Puustusmaa. Kogu komisjoni protsess on olnud ta hinnangul püüdlik tegevus, et mingi auk siiski Freeh’ palkamise protsessist välja tuleks.

Puustusmaa peab Eesti riigi ja Louis Freeh advokaadibüroo vahel sõlmitud lepingut põhjendatuks ja toetust väärivaks. „Olen veendunud, et käsitletava lepingu sõlmimine ja sellega kaasnenud toimingud on kantud piisavast hoolsusest ning juhindunud riigi parimatest huvidest,” märkis
ta.

Tema ettepanek oli opositsioonipoliitikutele toetada valitsuse tegevust rahapesu uurimisel ja kompentsatsiooni saamisel, mida toetas ka Marek Jürgenson Keskerakonnast. Kuigi esialgu kritiseeriti teravalt ka ideed, et Eesti võiks USA menetlusest trahviraha saada, siis hiljem tõmbas opositsioon Puustusmaa sõnul selle argumendiga tagasi.

Koalitsioonisaadiku Siim Valmar Kiisleri nõustumist komisjoni järeldusega pidas Puustusmaa ilminguteks Isamaa sees toimuvatest turbulentsidest. „Sealne siseopositsioon, kuhu Kiisler kuulub, püüab näidata oma mõjuvõimu ja pöörata Isamaad antikonservatiivsetele ja liberaalsetele rööbastele. Aga ma ei usu, et Kiisleri tegevus mõjutab koalitsiooni ladusat koostööd tervikuna,” märkis Puustusmaa.

DELFI

powered by social2s

:: NÜÜD ja ENNE ::
Reval läbi aegade...
KLIKI