Riigikogu põhiseaduskomisjon otsustas suurde saali viia kaks eelnõu, mis puudutavad lihtsustatud korras kodakondsuse taotlemist neile alaealistele, kelle vanemad on elanud siin enne Eesti Vabariigi taasiseseisvumist. Peamised erinevused kahe eelnõu vahel on kodakondsuse saamiseks esitatavad nõuded.
Valitsuse eelnõu seab suuremad piirangud ning puudutab enam kui 1500 alaealist, sotsiaaldemokraatide eelnõu aga umbes 8000 Eestis püsivalt elavat alla 15-aastast elanikku, kelle vanem või vanemad on kas määramata kodakondsusega või kolmanda riigi kodanikud ning elasid Eestis püsivalt enne 20. augustit 1991. Sotsiaaldemokraadid võtaksid seadusest välja seal praegu oleva pikaajalise elamisloa ja alalise elamisõiguse nõude.
Hetkel kehtiva seaduse järgi peab kodakondsuse taotleja omama pikaajalise elaniku elamisluba või alalist elamisõigust ning peab olema elanud enne Eesti kodakondsuse saamise taotluse esitamise päeva Eestis elamisloa või elamisõiguse alusel vähemalt kaheksa aastat, millest viis aastat püsivalt. Sotsiaaldemokraatide ettepanek muudaks kodakondsuse saamise seega lihtsamaks palju rohkematele alaealistele. Samas on suurim «aga» selles, et alaealine peab vabatahtlikult loobuma teise riigi kodakondsusest.
Valituse ettepanekus on ka praegu kehtiv elamisloa ja elamisõiguse nõue sees. See seab ka suuremad piirangud. Suurimaks muudatuseks oleks võimalus vanematel taotleda kodakondsust ainult lapsele. «Kehtiva seaduse järgi peab vanem taotlema Eesti kodakondsust korraga endale ja lapsele, aga eelnõuga loome vanemale võimaluse taotleda kodakondsust ainult lapsele,» selgitas põhiseaduskomisjoni esimees Paul Puustusmaa.
«Oluline on see, et määratlemata kodakondsusega ehk niinimetatud halli passiga vanematest või siis vanavanematest üks oli seisuga 20. august 1991 Eesti elanik,» lisas Puustusmaa. Eelnõu puudutab tema sõnul alaealisi, kelle üks vanematest on määratlemata kodakondsusega ja teine vanem välisriigi kodanik.
Artikli leiad täispikkuses POSTIMEHE kodulehelt.
