Ei: parteide kontroll muutub tõhusamaks ja läbipaistvamaks, Paul Puustusmaa, Riigikogu põhiseaduskomisjoni esimees, endine ERJK liige (EKRE)
Kas siis tõsimeeli on võimalik väita, et poliitikutest enesekontrolli teostav ja kord kuus koos käiv komisjon (ERJK) on vähem korruptiivne kui Riigikontrolli poolt teostatav igapäevane töö? Või siis teist pidi vaadates, kas Riigikontroll on korruptiivsem kui enesekontrolli teostavad parteilased?
Kohe saan kinnitada, et tegemist on vaieldamatult poliitilise otsusega ja teisiti seda võtta pole võimalik. Kas ka piisavalt põhjendatud, hea, õige ja õiglase otsustusega, see on ja jääb esialgu vaieldavaks, kuid tõe kriteeriumiks saab olema praktika.
Küsimusi on siin tõstatatud mitmeid – kas valitud tee on juriidiliselt võimalik, põhjendatud ja toimiv?
Kui lahendada küsimust, kas tegemist on õiguslikult võimaliku konstruktsiooniga, siis kahtlusi ei tohiks olla. Alustada saab siingi sellest, et õiguskantsler Indrek Teder (2008–2015) on omal ajal just sellise ettepaneku teinud avalikkusele ja valitsejatele, et Riigikontroll teostaks erakondade rahastamise asjus järelevalvet erakondade üle. Mina antud juhul ei kahtleks õiguskantsleri pädevuses põhiseaduse mõjude hindamisel.
On ka väidetud, et kui ERJK asemel jätkab erakondade rahastamisega tegelemist Riigikontroll, siis tuleks anda kontrolliasutusele juurde uusi, täiendavaid pädevusi. See võib ju osaliselt nii olla. Tegemist pole aga fataalse või takistava probleemiga.
Süvendatud kontroll on vajalik
Siinjuures on lubamatu unustada, et meie riigi poliitilise süsteemi skelett on rajatud erakondlikkusele. Selline on olnud rahva tahe. Sellest omakorda lähtub, et igasugune jutt erakondadest kui lihtsatest MTÜ-dest on täiesti kohatu. Süvendatud kontroll nende tegevuse üle on alati põhjendatud ja õiglane.
Kui nüüd vaadata vaidluse all oleva seaduse sisu, siis tuleb üsna kohatuks tunnistada ka need jutud, mida räägitakse vajadusest seaduses palju asju reguleerida või viitavad seaduse olulistele puudustele seoses sellega, et selles ei ole toodud muudatusi või ettepanekuid, millised on ministeeriumi ametnike ning riigikogulaste lauale kogunenud viimaste aastate jooksul. Neis käsitletakse ERJK tegevuse efektiivsemaks muutmist.
Siin tuleb taas kohe selgitada ja rõhutada, et vaidlusaluse seaduse mõte ei ole HETKEL parandada erakondade üle järelevalve tehnilist poolt, sest seda tehakse (plaani kohaselt) hiljem ja oluliselt põhjalikuma töö käigus. Käesoleva seaduse mõte on hästi lihtne – kontrolliva institutsiooni muutmine. Lühidalt, kui eile tegi seda ERJK, siis homme teeb seda Riigikontroll. On põhjendamatu eeldada, et sama seadusega alustatakse kontrolli mehhanismi põhjalikult hooldama. See jääb ikka tulevikku.
Kord kuus saadakse kokku…
Ometigi olukord muutub ka nüüd, kohe ja vaieldamatult paremuse suunas. Iseasi on, kas see tulemus ka tegelikult parteidele meeldib. Toon selle väite tõendusena välja ühe pisikese fakti. Täna töötab ERJK selliselt, et kord kuus saadakse kokku, tehakse otsuseid ja joostakse laiali. Järgmine kuu tullakse taas kokku ja vaadatakse, mis on toimunud, kas on arenguid, mis kuu tagasi tehtud otsustega on toimunud ja millisel moel edasi liikuda – esitada mingi nõue, märgukiri … .
Riigikontrolli toimetamise korral saadakse kokku mitte kord kuus vaid kakskümmend korda kuus. Ka puhtalt matemaatiliselt on võimalik aru saada, et töö intensiivsus suureneb olulisel määral.
Samuti kaob Riigikontrolli puhul ära võimalus kahtlustuste esitamiseks, et parteilastest koosnevad poliitikud kontrollivad iseennast, sõlmivad sisemisi kokkuleppeid ja see on korruptiivne. Tuntud ütlus, et asjad peavad mitte pelgalt olema vaid ka näima sellisena, maksab siin igal juhul. ERJK liikmeid on korduvalt kohtusse kaevatud erinevate süüdistustega, mis puudutavad nende tegevust komisjonis. Olgu siis viimane ühtlasi vastuseks neile, kes tavatsevad küsida – aga millist probleemi te lahendate?
Artikkel täispikkuses on leitav HARJU ELU kodulehelt