EKRE Riigikogu saadik Paul Puustusmaa kirjutab sotsiaalmeedias sellest, kuidas Venemaa on 9. mai eel hoogustanud infosõda ja oma osa selles on vene suurriikluse sümbolil Georgi lindil.
“Sümbolitel on suur tähtsus ja tähendus. Nende nimel võideldakse ja ohverdatakse. Ka elusid ja vabatahtlikult. Nende pärast tapetakse ning ka sümboleid tapetakse (vähemalt püütakse tappa).
Sümbolite käsitlemine, mõnel juhul rohkem, teisalt vähemoskuslikum käsitlus, on omane kõikidele nähtustele meie ühiskonnas. Aegajalt ka sümboleid kaaperdatakse. Eriti siis, kui need on esteetiliselt hästi mõjusad või kergesti käsitletavad mõne ajaloolise paralleeli kaudu.
Nii on kurikuulus nn Tõnismäe “Aljoša” ühelt poolt omandanud Tallinna vallutamise, teisalt aga linna vabastamise sümboli tähenduse.
Parimaks näiteks on aga ilmselt nn Georgi lint, mis sajandite vanusest vaprate tunnusmärgist on tapjate poolt omandamise ning hilisema ideoloogilise moonutamise teel saanud uue tähenduse – vene imperialismi ja riikliku fašismi tunnusmärgiks.
Siinjuures selle XVIII sajandil asutatud tunnuse (lint, orden, rist …) kandjaid austati Vene Keisririigis väga kõrgelt nii riigi kui rahva tasandil. Riigi (keisririigi) hävitajad asusid hävitama ka selle kandjaid ning teatud ajal XX sajandi alguses oli Georgi lindi, risti ja ordeni kavalerid/kandjad põlu all, hukkamisele määratud.
Georgi tunnusega seostas vene sotsiaaldemokraatlik revolutsioon oma vaenlasi. Seda kuni häda kätte tuli.
Teise ilmasõja ajal (1941) võttis uus vene riik ja tema sotsialistlik valitsus vana sümboli uuesti kasutusele. Alguses lindina (1941), siis kaardiväe rinnamärgi tunnusena (1942), edasi medali lindina (1943) ning lõpuks ka sotsialistliku riigi kõrgeima ordeni (võidu ordeni) lindi värvitunnusena (1944).
Seostatuna tugevasti maailmasõjaga, hakati sama linti aktiivselt taaskasutama ning riigi tugeval rahalisel toel populariseerima liikumistes ja üritustel, millised on otseselt seostatavad tänase vene fašistliku riigi, tema ekspansionistliku poliitika ja imperialistlike püüdluste ideoloogiaga.
Georgi lindikesele kui vene riikliku ekspansionismi tunnusele pani fašistlik riik oma toe alla 2005. aastal, kui käivitati mastaapsed üritused üle Euroopa, sealhulgas Eestis.
Ka loodusnähtused, pühapaigad, kalendripäevad ja rahvuslikud pühad jms. on sümbolid, mida ideoloogiliselt kaaperdatakse, moonutatakse, muudetakse.
Olgu siin näitena jõulud, aastavahetus, Konstantinoopoli Hagia Sophia katedraal, mis mošeeks on moonutatud või ka II ilmasõja lõpupäev oma 8.-9. mai dilemmaga.
Viimatinimetatu, ühelt poolt Stalini jonni (e. noore Vene riigi mõjujõu) tunnuspäev on omakorda pehmendatud (loe: kaaperdatud) Euroliidu poolt, kes selgelt ideoloogilistel põhjustel 9. maid loeb alates 1986. aastast nn Euroopa päevaks.
Ühesõnaga – sügavalt eksib see, kes alahindab sümbolite tähendust ja mõju.”
Uued Uudised
