Jälgi mind sotsiaalmeedias

     

Toeta positiivset poliitikat

  • Kas tuleks kaaluda DEISLAMISEERIMIST?


    Euroopas käib sõda terroristidega, kes ahistavad meie tütreid, tapavad meie poegi, hävitavad meie vara, on muutnud meie tavapärase ja oodatava eluolu erakordselt ebaturvaliseks. Terroristid sunnivad meid kahtlema riigi suutlikkuses, muutma keelekasutust, riietamisvabadust ja -maneere, sunnivad ümber mõtestama meie kultuuri koosseisu kuuluvaid nähtusi, tunnistades neid õigeks või mitteõigeks. Ja see surve on pidev ning on küllaldaselt märke, et me hakkamegi muutuma.

    Tõsi, Euroopa Liidu seelikus rosimannus oma suhteliselt värskes kõnes saksa rahvale ja maailmale kinnitas, et ülaltoodu esinemist on küll märgata ja see solvab, kuid samas ta kinnitas, et need asjaolud ei muuda siiski tema poliitikat ja valikuid seoses nn põgenike poliitikas. Lahtiste uste migratsioonipoliitika jätkub. Merkel rõhutas, et me PEAME sellele suurele väljakutsele lihtsalt vastu seisma ja vastu pidama. Ta kinnitas, et Saksamaa jääb kindlaks oma põhimõtetele ja annab varjupaika neile, kes seda väärivad.

    Väärikad omakorda võtavad kirved ja pommid ning mõne aja pärast kõlab taas nende sõjakas „allahu akbar“. Parimal juhul ehitavad aga üles oma pesa kuskile Euroopa suurlinna slummi, kehtestavad seal šariaadiseadused ja marsivad halattide hõljudes mööda Londonit, Pariisi, Tallinna, sidudes enda külge üha uusi ja uusi kõhklejaid II või III põlvkonna allahhuakbaaridest.

  • Kontraettepanek Kaja Kallase ettepanekule.


    Tänane vasakliberaalne EPL kirjutab Kaja Kallase üleskutsest, et: "... peatame abielureferendumi ja keskendume ainult koroonale ...".

    Seega ta ütles - ärme SEDA teeme, teeme midagi MUUD.

    Üleskutse lähtub sellest, et järgmisel nädalal tuleb riigikogul tegeleda abielureferendumiga. Tähtajad ju kukil. Kaja Kallase arvates ajal, kui koroonaviirus on kontrolli alt väljas, on see küll viimane asi, millega peaks tegelema. Tegelikult on selge, et selle üleskutse ajendiks on asjaolu, et opositsioon (sotsialistid koos vasakliberaalse reformierakonnaga) plaanivad rünnata demokraatlikku otsustuskorda, eesti demokraatlikku ja parlamentaarset menetlussüsteemi ning obstruktsiooni kaudu jooksutada umbe parlamendi töö.

  • Putini sõnum: ma ei tagane, las sillad põlegu!


    Kuulasin nüüd siis ära diktaatori Putini kõne. Peetud seoses vallutussõjaga Ukrainalt anastatud territooriumite annekteerimise sooviga. Ilmselge sooviga, et tugevdada vene imperialismi ja impeeriumit ning seda va nn vene maailma (russki mir), kus venelaste duce on püüdmas juhtivat rolli.

    Mulje.

    Noh kõigepealt ta hilines ca 15 minutit. Nagu ikka.
    Olen alati imestanud, miks ta pidevalt hilineb. Pole oluline, kas ta kohtub mõne presidendi, peaministri või majesteetliku esindajaga. Ikka lompab ta kohtumisele märkimisväärse hilinemisega. Ainult üks kord on mulle teada, kui Putinile samaga lajatati ning selle julgustüki autoriks oli Türgi president Erdogan.

    Olen eeltooduga seoses mõtelnud, et kui naiste juures peetakse hilinemist loomulikuks, sest see "tava" on juba traditsiooniliselt seotud nende sooliselt kõrgema positsiooniga, meikimisega, sättimisega...
    Äkki läks diktaatorilgi silmade värvimise ja puuderdamisega rohkem aega kui eeldas? Või neelas rahusteid, kogus julgust ...?

PP PiltCast

ObjektiivTV

Objektiiv Podcast

  • Jälgides juba pikemat aega uudiseid TA võidukäigust, on minu arvates ühiskonna jaoks kõige olulisem asjadega kohaneda. Jah taas see märksõna - KOHANEMINE.

    Ma kirjutasin 2023 aastal juba, et: "on vaja hoopis kaaluda kohanemist muutuva ühiskonnaga. Vaja mõtelda sellele, kuidas motiveerida töötamist
    ...
  • Olen väga paljuski nõus autoriga.
     
    Olgu siis selles, et meie ühiskonnas toimub arutu ingliskeelestumine (van. kadakasakslus, nüüd võsajänkilisus?). Et meile on vaja poliitikuid väärtusküsimuste jaoks, sest majandus-matemaatikaga saab hakkama ka TA (tehisaru). Vajame riiki, mitte riigiaadli jaoks loodud
    ...
  • Konservatiivina pean ma oluliseks mitte lammutada asju, mis töötavad ning mitte tegeleda asjadega, mida me ei saa mõjutada.

    Ühiskonna kõige olulisemates asjades tähendab see, et valida tuleb kaalutletud ja mõistlik evolutsioon, mitte tormav-mässlev revolutsioon.

    Rohepoliitikasse puutuvalt tähendab see
    ...
  • Euroopa Liit tahab turukaitse sildi all maksustada oluliselt enam Aasia odavkaupade tarneid Euroopa Liitu. Põhjenduseks tuuakse igasuguseid asjaolusid. Alates sellest, et Aasia (eelkõige Hiina) kaup pole ohutu, ei ole kontrollitud, on ebakvaliteetne, ei vasta meie tarbijakaitse ja rohepöörasuse
    ...
  • Et rahanduskomisjon teeb oma otsuse järgmise aasta kevadel? Aga, miks mitte juba siis peale riigikogu valimisi, mida nad pigem sooviksid?

    Ühesõnaga on taas tegemist tõestusega, et nn rahvaalgatuse portaali kaudu kogutud allkirjad sisuliselt ei tähenda valitsejate jaoks midagi. Otsuseid teevad nad
    ...

Pärast valitsusvahetust ning muudatusi riigikogu liikmete seas kinnitas riigikogu juhatus muudatused ka riigikogu komisjonide koosseisus. Näiteks asus endine peaminister Jüri Ratas (Keskerakond) tööle keskkonnakomisjonis, endine rahandusminister Martin Helme (EKRE) majanduskomisjonis ning endine välisminister Urmas Reinsalu (Isamaa) põhiseaduskomisjonis.

Riigikogu juhatus kinnitas täna alaliste komisjonide, erikomisjonide ja eesti keele õppe arengu probleemkomisjoni koosseisu muudatused.

Õiguskomisjonist lahkus ka Paul Puustusmaa (EKRE), liikudes põhiseaduskomisjoni, mida ta varem juhtinud on. Sisuliselt vahetati komisjonides kohad Anti Poolametsaga (EKRE), kes lahkus põhiseaduskomisjonist ning asus õiguskomisjoni.

Endine rahandusminister Martin Helme (EKRE) asus majanduskomisjoni ja riigieelarve kontrolli erikomisjoni liikmeks. Nii lahkus Jaak Valge (EKRE) riigieelarve kontrolli erikomisjonist ning asus eesti keele õppe arengu probleemkomisjoni liikmeks.

Endine siseminister Alar Laneman (EKRE) asus õiguskomisjoni liikmeks. EKRE liikmetest lahkus õiguskomisjonist Kert Kingo, liikudes tööle sotsiaalkomisjoni.

Endine välisminister Urmas Reinsalu (Isamaa) asus põhiseaduskomisjoni ja riigieelarve kontrolli erikomisjoni liikme kohale. Vangerdusega lahkus riigieelarve kontrolli erikomisjonist Aivar Kokk (Isamaa), asudes julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjoni liikme kohale.

Endine kaitseminister Jüri Luik (Isamaa) hakkas riigikogus tööle väliskomisjoni liikmena. Väliskomisjonist lahkus Raivo Tamm (Isamaa), asudes tööle riigikaitsekomisjonis ning Euroopa Liidu asjade komisjonis.

Isamaa liikmete vangerdusi on komisjonides aga veel. Riigikogu Isamaa fraktsiooni juht Priit Sibul (Isamaa) lahkus eesti keele õppe arengu probleemkomisjonist ning asus tööle korruptsioonivastases erikomisjonis. Eesti keele õppe arengu probleemkomisjoni liikmeks sai Tarmo Kruusimäe (Isamaa).

Üllar Saaremäe (Isamaa) lahkus keskkonnakomisjoni liikme kohalt ja asus maaelukomisjoni. Andres Metsoja (Isamaa) lahkus riigikaitsekomisjonist ja asus keskkonnakomisjoni liikmeks.

Endine peaminister Jüri Ratas (Keskerakond) hakkas tööle riigikogu keskkonnakomisjonis.

Keskkonnakomisjonist lahkus Erki Savisaar (Keskerakond), asudes tööle rahanduskomisjonis. Rahanduskomisjonist lahkus Natalia Malleus (Keskerakond) ning asus keskkonnakomisjoni liikmeks.

Siret Kotka (Keskerakond) lahkus maaelukomisjonist ning asus sotsiaalkomisjoni liikmeks. Martin Repinski (Keskerakond) lahkus põhiseaduskomisjonist ja asus tööle maaelukomisjonis.

Maria Jufereva-Skuratovski (Keskerakond) lahkus põhiseaduskomisjonist ja asus tööle väliskomisjonis.

Riigikogu liige Oudekki Loone (Keskerakond) lahkus aga riigikaitsekomisjonist ning asus tööle põhiseaduskomisjonis.

Riigikaitsekomisjoni liikmeks sai Enn Eesmaa (Keskerakond), kes lahkus väliskomisjonist. Mailis Reps (Keskerakond), kes lahkus riigikaitsekomisjonist, asus tööle väliskomisjonis.

Uutest Reformierakonna riigikogu liikmetest asus Margit Sutrop kultuurikomisjoni liikmeks, Aivar Viidik maaelukomisjoni, Ivi Eenmaa rahanduskomisjoni, Mati Raidma riigikaitsekomisjoni, Toomas Järveoja sotsiaalkomisjoni ning Õnne Pillak samuti sotsiaalkomisjoni, Timo Suslov keskkonnakomisjoni ja Sulev Kannimäe õiguskomisjoni.

Riigikogu liige Valdo Randpere (Reformierakond) lahkus põhiseaduskomisjonist ja asus väliskomisjoni. Mart Võrklaev (Reformierakond) lahkus keskkonnakomisjonist ja asus põhiseaduskomisjoni liikmeks.

Hanno Pevkur (Reformierakond) lahkus põhiseaduskomisjonist ja töötab nüüd majanduskomisjonis. Toomas Kivimägi (Reformierakond) lahkus õiguskomisjonist ja asus põhiseaduskomisjoni liikmeks.

Sotsiaaldemokraat Raimond Kaljulaidi lahkus aga väliskomisjonist ning asus tööle majanduskomisjoni liikmena.

Ühtlasi muutis riigikogu juhatus ka liikmete arvu ja fraktsioonide esindatust komisjonides.

Juhivalimised ootavad ees

Seoses uue valitsuskoalitsiooni moodustamisega ootavad komisjone ees uute juhtide ja asejuhtide valimised, sest riigikogu alalisi komisjone juhivad koalitsioonisaadikud.

Nii kinnitas riigikogu Reformierakonna fraktsiooni uus juht Mart Võrklaev, et Reformierakonna ja Keskerakonna koalitsiooniläbirääkimistel jagati lisaks ministriportfellidele ära ka riigikogu alaliste komisjonide juhikohad.

Seni on ainsana alalistest komisjonidest uued juhid valinud majanduskomisjon, komisjoni juhiks sai Kristen Michal (Reformierakond) ning asejuhiks Sven Sester (Isamaa).

«Lähtusime printsiibist, et minister ja komisjoni esimees tuleksid erinevast erakonnast,» selgitas riigikogu Reformierakonna fraktsiooni juht Mart Võrklaev.

Komisjonide juhtkondade valimised toimuvad veebruari esimesel nädalal.

Riigikogus on 11 alalist komisjoni. Igaüks neist töötab läbi kindla riigielu valdkonna seaduseelnõud. Lisaks on riigikogus kolm erikomisjoni ja kaks probleemkomisjoni. ​Erikomisjonid moodustatakse kindlate ülesannete täitmiseks. Kui lahendamist vajab mõni tähtis üksikküsimus, moodustatakse selleks uurimis- või probleemkomisjon.
Allikas: riigikogu

POSTIMEES :: Anna Põld

 

powered by social2s

:: NÜÜD ja ENNE ::
Reval läbi aegade...
KLIKI