Kriminaalkuritegudes süüdi mõistetud Keskerakonna kestmine on olemuselt põhiseaduse vastane.
Midagi on meie riigis lubamatult mäda! See „midagi” uuristab sügavalt meie demokraatliku riigi vundamenti ja seab otsesesse ohtu riigi legitiimsuse, õõnestades usaldust põhiseadusliku kõrgeima võimu ja avaliku võimu teostaja vastu. See „midagi” hävitab vaikselt ja järjekindlalt meie riigi struktuuri. Kui kala hakkab mädanema peast, siis meie riik hakkab mädanema erakondadest, kelle kaudu mehitatakse riigi poliitilise juhtimise instrumendid ja juhitakse avalikku võimu.
Klassikuid parafraseerides saab küsida: mis on pildil valesti? Alustan vastamist küsimusega.
Kas keegi kujutab ette, et tänapäeva demokraatlikus ja õigusriiklikus poliitilises kultuuris valitseb riiki avalikult kuritegelik organisatsioon? Või et märkimisväärse osa parlamendi koosseisust moodustavad kuriteo sooritamises süüdi mõistetud organisatsiooni liikmed? Või et valitsust juhtivaid isikuid ühendab kuuluvus ühendusse, mis on kuriteo sooritamise tõttu korduvalt kohtu alla antud? Kui toetavalt või austusega saab tavakodanik suhtuda seadusandjasse, kes ise seadusi ei järgi või on suisa kuriteos süüdi mõistetud? Ma räägin kriminaalkuriteost, mitte haldus- või tsiviilarusaamatusest, mida võib igas koosluses aeg-ajalt ette tulla.
Tõepoolest. Läänemaises kultuuri-, õigus- ja komberuumis on eeltoodut raske ette kujutada. Kuid Eestis osaleb peaministriparteina seadusloomes ja valitseb rahvast poliitiline ühendus, kes on ühes kuriteos süüdi mõistetud, teises kohtu all ja kolmandas prokuratuuri menetluses ning kelle paljud juhtivad liikmed on eri õigusrikkumistes, sealhulgas kriminaalsetes, süüdi mõistetud, karistatud jne.
Jutt käib Keskerakonnast.
Pikk nimekiri
Meenutame põgusalt, et Keskerakond on süüdi mõistetud, kohtu all ja prokuratuuri menetluses väga erinevate kuritegude pärast, mida ühendab üks joon: ebaseadusliku hüve saamine ja selle kaudu poliitilise võimu hoidmine või omandamine. Kuritegude ja süüdistuste loetellu kuulub dokumentide võltsimine, keelatud annetuste vastuvõtmine ja ebaseaduslik rahastamine. Räägime sadadest tuhandetest või ka miljonitest eurodest.
Keskerakond on endale lubamatute tegevuste ja vahenditega loonud olulisi ja ebaseaduslikke eeliseid teiste, usutavasti seaduskuulekate erakondade ees. Usutavasti seetõttu, et peale Keskerakonna pole praegu ühtegi teist parlamendierakonda kuriteo sooritamises süüdi mõistetud ega ka kohtu alla antud.
Eesti seaduskuulekas kodanik on uskumatult erakordses olukorras, mida pole terves Euroopas pärast Teist maailmasõda eksisteerinud: meid ja meie riiki valitseb sisuliselt kuritegelik ühendus! See on vastuolus põhiseaduse reeglitega ja toimub võimulolijate vaikival heakskiidul.
Keskerakond on põhiseaduse vastane. Tema olemasolu on põhiseadusega keelatud.
Kõige rangem keeld
Kahel korral on põhiseaduses kasutatud n-ö imperatiivset keeldu. Need on keelud, mida saab muuta ainult põhiseadust ennast muutes. Põhiseaduse § 48 ütleb alamalseisvale seadusele delegeerimata: „Keelatud on … erakonnad, kelle … tegevus on … vastuolus kriminaalvastutust sätestava seadusega.” Lause lõpeb punktiga. Selles normis puudub ambivalentsus, kuigi paljud poliitikud, sealhulgas õiguspoliitiliselt aktiveeritud juristid, tahaksid väga seda mitmeti tõlgendatavust näha.
Tõsi, selles paragrahvis on viide karistusseadustikule, kuid ainult selles tähenduses, et PS § 48 mõju esilekutsumiseks peab seadus kuriteo koosseisu ette nägema ja loomulikult peab kuritegu olema süütuse presumptsioonist tulenevalt tõendatud ehk kohtuotsus kuriteosüüdistuses otsusena jõustatud. Seadusandjal on pärast seda mitte ainult õigus, vaid ka kohustus piirata eelnimetatud alustel karistusseadusega ühingute ja erakondade tegevust.
Kindlasti ei saa nõustuda mõnede juristide arusaamaga, et ka kõnealusel juhul peaks kindlasti rakendama proportsionaalsust ehk arvestama põhiseaduslikku keeldu kohaldades kuriteo raskust. Sellisel juhul oleks ju tegemist põhiseaduse normi lubamatu moonutamisega, kus mõnes olukorras (näiteks kergema kuriteo puhul) tähendaks põhiseaduse sõna „keelatud” hoopiski „lubatud”.
Teisisõnu, Keskerakond kui kuriteo sooritanud ja selles süüdi mõistetud erakond on põhiseaduse järgi keelatud.
Kuidas likvideerida?
Keelatud olek tähendab kahte asja. Formaalselt tähendab see kohustuslikku menetlust, kus partei tegevus tuleb kohtuotsuse alusel (sund)lõpetada. Sellele eelneb hulk protseduure alates sellest, et minister või huvitatud isik esitab kohtule avalduse, või algatab kohus menetluse ise.
Siit algavad probleemid. Kes on see minister, kelle pädevusse sellise avalduse esitamine kuulub? Kes saab olla huvitatud isik? Millisel moel saaks kohtunik omal initsiatiivil põhiseaduslikku keeldu ellu kutsuda?
Poliitilisest vastutusest – eelkõige väärikast ja ennast austavast poliitilisest vastutusest – rääkides on loomulik, et erakond, kes kuriteo sooritamises süüdi mõistetakse, likvideerib ennast ise, et tema liikmed saaksid edaspidi ausalt poliitikas edasi tegutseda. Võib-olla just see oligi seaduse looja tahe, kui ta kirjutas põhiseadusse nii üheselt mõistetava keelu?
Paul Puustusmaa
Erakondade rahastamise järelevalve komisjoni liige (EKRE)
EESTI PÄEVALEHT
