Liberaalse ja vasakpoolse poliitika poolt valitud ühiskonnakurss, mis vägivaldselt lõhub sajandite ja aastatuhandete poolt välja kujunenud traditsioonilisi euroopalikke väärtusi, on hukatuslik nii pikema kui lühiajalise perspektiivi vaates.
Isegi liberaalid ei suuda olemuslikult vastu vaielda sellele, et perekond, sõltumata sellest, kas peame silmas kiriklikku/riiklikku laulatust e. registreeritud perekonda (abielu) või lihtsalt kahe erinevast soost inimese pikaajalist kooselu kodu loomise eesmärgil (nn vabaabielu), on kogu ühiskonna alusmudel. Sest see loob järglased, põlvnemise, varasuhted, seosed suguvõsa ja kogukonna vahel jne.
Tõsi – liberaalid on sogase vee e. õigusliku nihilismi tekitamiseks käibele lasknud ka ühe suure vale, mille põhjal iga inimene ise võib ise defineerida enese jaoks perekonna ja personaalse sooidentiteedi. Kuid selline lähenemine on legaalne ja sotsiaalne tupiktee.
Ühesõnaga igasugune traditsioonidest eemalduv arusaam „perekonnast“ on viljatu, sisutu, sotsiopaatne ja perspektiivitu.
Paraku on tänase Euroopa Liidu juhtpoliitikud, viimase 40 aastaga eelkõige ja eriti utreeritult viimase paarikümne aastaga, juhtinud Euroopa Liidu hukatuskursile, mis on peavoolupoliitikas ja -kultuuris loonud valdavaks sotsipoaatilised, antihumaansed ja kuritegelikud vektorid.
Need poliitikud oma poliitikatega moonutavad ühiskonna aluseid, meelitavad inimkeha väärastama, valetavad bioloogia alustõdede vastu, loovad sotsiaalvõltsingute õiguslikke aluseid nii pehme kui karmima jõu toel. Vaimse ja füüsilise vägivallaga.
Kokkuvõtvalt võib öelda, et sotsiaalvõltsingud on sotsiaalse koosluse vorm, kus luuakse võltskooslusi e. näilikke kooslusi, mille eesmärgiks on tegelikkuse varjamine/moonutamine mingi personaalse ja/või sotsiaalse hüve saamise nimel. Sisuliselt luuakse olukord, kus vorm ei vasta sisule e. tegelikkusele, olles seega näilik - puhas pettus. Eesmärgiks, nagu öeldud on tegelikke asjaolusid varjates petta üldsust ja avalikkust teatud hüvede saamise eesmärgil.
Näiteks fiktiiv- ja homoabielu, mis pole muud, kui vaimne või kultuuriline häire ning sotsiopaatiline probleem.
Kõike eeltoodut kaitsevad nad riigi administratiivset sunnijõudu kasutades ja õigusloomet väärtõlgendades või uut loomuvastast õigussundi külvates, seda väärarengut ühiskondlikule põllule kultiveerides.
Nad kisuvad koostöös siinsete poliit-satraapidega sellesse hullusesse ka Eesti riigi ja eesti rahva.
Ei ole meie rahva tervemõistuslikel isikutel muud võimalust, kui kõikvõimalike seaduslike vahenditega võidelda vastu sellele hullusele ja pöörata meie ühiskond tagasi normaalsuse rajale.
Kui selleks ei ole muud võimalust peale Euroopa Liidust lahkumise, siis tuleb seegi otsus vastu võtta. Vaimselt ning kultuuriliselt terve eesti rahva ja riigi tulevik on olulisem, kui kroonilist iseseisvuspuuet tekitavasse ning komberuumi väärastavasse Euroopa Liitu kuulumine.
Paul Puustusmaa
endine Riigikogu liige