Jälgi mind sotsiaalmeedias

     

Toeta positiivset poliitikat

  • Kas tuleks kaaluda DEISLAMISEERIMIST?


    Euroopas käib sõda terroristidega, kes ahistavad meie tütreid, tapavad meie poegi, hävitavad meie vara, on muutnud meie tavapärase ja oodatava eluolu erakordselt ebaturvaliseks. Terroristid sunnivad meid kahtlema riigi suutlikkuses, muutma keelekasutust, riietamisvabadust ja -maneere, sunnivad ümber mõtestama meie kultuuri koosseisu kuuluvaid nähtusi, tunnistades neid õigeks või mitteõigeks. Ja see surve on pidev ning on küllaldaselt märke, et me hakkamegi muutuma.

    Tõsi, Euroopa Liidu seelikus rosimannus oma suhteliselt värskes kõnes saksa rahvale ja maailmale kinnitas, et ülaltoodu esinemist on küll märgata ja see solvab, kuid samas ta kinnitas, et need asjaolud ei muuda siiski tema poliitikat ja valikuid seoses nn põgenike poliitikas. Lahtiste uste migratsioonipoliitika jätkub. Merkel rõhutas, et me PEAME sellele suurele väljakutsele lihtsalt vastu seisma ja vastu pidama. Ta kinnitas, et Saksamaa jääb kindlaks oma põhimõtetele ja annab varjupaika neile, kes seda väärivad.

    Väärikad omakorda võtavad kirved ja pommid ning mõne aja pärast kõlab taas nende sõjakas „allahu akbar“. Parimal juhul ehitavad aga üles oma pesa kuskile Euroopa suurlinna slummi, kehtestavad seal šariaadiseadused ja marsivad halattide hõljudes mööda Londonit, Pariisi, Tallinna, sidudes enda külge üha uusi ja uusi kõhklejaid II või III põlvkonna allahhuakbaaridest.

  • Kontraettepanek Kaja Kallase ettepanekule.


    Tänane vasakliberaalne EPL kirjutab Kaja Kallase üleskutsest, et: "... peatame abielureferendumi ja keskendume ainult koroonale ...".

    Seega ta ütles - ärme SEDA teeme, teeme midagi MUUD.

    Üleskutse lähtub sellest, et järgmisel nädalal tuleb riigikogul tegeleda abielureferendumiga. Tähtajad ju kukil. Kaja Kallase arvates ajal, kui koroonaviirus on kontrolli alt väljas, on see küll viimane asi, millega peaks tegelema. Tegelikult on selge, et selle üleskutse ajendiks on asjaolu, et opositsioon (sotsialistid koos vasakliberaalse reformierakonnaga) plaanivad rünnata demokraatlikku otsustuskorda, eesti demokraatlikku ja parlamentaarset menetlussüsteemi ning obstruktsiooni kaudu jooksutada umbe parlamendi töö.

  • Putini sõnum: ma ei tagane, las sillad põlegu!


    Kuulasin nüüd siis ära diktaatori Putini kõne. Peetud seoses vallutussõjaga Ukrainalt anastatud territooriumite annekteerimise sooviga. Ilmselge sooviga, et tugevdada vene imperialismi ja impeeriumit ning seda va nn vene maailma (russki mir), kus venelaste duce on püüdmas juhtivat rolli.

    Mulje.

    Noh kõigepealt ta hilines ca 15 minutit. Nagu ikka.
    Olen alati imestanud, miks ta pidevalt hilineb. Pole oluline, kas ta kohtub mõne presidendi, peaministri või majesteetliku esindajaga. Ikka lompab ta kohtumisele märkimisväärse hilinemisega. Ainult üks kord on mulle teada, kui Putinile samaga lajatati ning selle julgustüki autoriks oli Türgi president Erdogan.

    Olen eeltooduga seoses mõtelnud, et kui naiste juures peetakse hilinemist loomulikuks, sest see "tava" on juba traditsiooniliselt seotud nende sooliselt kõrgema positsiooniga, meikimisega, sättimisega...
    Äkki läks diktaatorilgi silmade värvimise ja puuderdamisega rohkem aega kui eeldas? Või neelas rahusteid, kogus julgust ...?

PP PiltCast

ObjektiivTV

Objektiiv Podcast

  • Jälgides juba pikemat aega uudiseid TA võidukäigust, on minu arvates ühiskonna jaoks kõige olulisem asjadega kohaneda. Jah taas see märksõna - KOHANEMINE.

    Ma kirjutasin 2023 aastal juba, et: "on vaja hoopis kaaluda kohanemist muutuva ühiskonnaga. Vaja mõtelda sellele, kuidas motiveerida töötamist
    ...
  • Olen väga paljuski nõus autoriga.
     
    Olgu siis selles, et meie ühiskonnas toimub arutu ingliskeelestumine (van. kadakasakslus, nüüd võsajänkilisus?). Et meile on vaja poliitikuid väärtusküsimuste jaoks, sest majandus-matemaatikaga saab hakkama ka TA (tehisaru). Vajame riiki, mitte riigiaadli jaoks loodud
    ...
  • Konservatiivina pean ma oluliseks mitte lammutada asju, mis töötavad ning mitte tegeleda asjadega, mida me ei saa mõjutada.

    Ühiskonna kõige olulisemates asjades tähendab see, et valida tuleb kaalutletud ja mõistlik evolutsioon, mitte tormav-mässlev revolutsioon.

    Rohepoliitikasse puutuvalt tähendab see
    ...
  • Euroopa Liit tahab turukaitse sildi all maksustada oluliselt enam Aasia odavkaupade tarneid Euroopa Liitu. Põhjenduseks tuuakse igasuguseid asjaolusid. Alates sellest, et Aasia (eelkõige Hiina) kaup pole ohutu, ei ole kontrollitud, on ebakvaliteetne, ei vasta meie tarbijakaitse ja rohepöörasuse
    ...
  • Et rahanduskomisjon teeb oma otsuse järgmise aasta kevadel? Aga, miks mitte juba siis peale riigikogu valimisi, mida nad pigem sooviksid?

    Ühesõnaga on taas tegemist tõestusega, et nn rahvaalgatuse portaali kaudu kogutud allkirjad sisuliselt ei tähenda valitsejate jaoks midagi. Otsuseid teevad nad
    ...

Poliitikateadlane Tõnis Saarts leiab ERRi arvamusloos, et Eesti poliitikategemine on stagnatsioonis, sest poliitikud ei lase kedagi teist oma "toidulaua" äärde - ei vestlusringi, ega maitsemeelt mõjutama. Eksperte ei kuulata ja arvestatakse vaid partokraatlike huvidega. Peamiseks põhjuseks on parteivõimu hoidmine ja tahtmatus oma esindusvõimu loobumiseks.

Ta meenutab, et ka president Arnold Rüütli ühiskondliku leppe algatus jäi tulemuseta ning ekspertide riigireformi kavast on erakonnad seni üle võtnud üksikuid ettepanekuid. Ekspertide kaasamine on sageli formaalne, erakonnad tahavad ise Eesti arengusuundi määrata, valimiste tsüklilisus soosib lühiajalisi eesmärke. Lisaks napib erakondadel oma mõttekodasid ja võimekust töötada välja pikaajalisi plaane.

Laias plaanis ma nõustun Saartsi poolt väljatooduga, KUID leian, et viidatud puudused on vaid pool vajalikust rehkendusest.

Tahan seetõttu täiendavalt rõhutada midagi, mis on väga oluline ning Saartsi "rehkenduses" puudu olev osa.

Tema viidatud puudused koperdavad sellise takistuse taha, mis on puhas, meil valitsev esindusdemokraatia, mis ei anna ebakohase poliitika viljelejatele peale mitte mingisugust survet. Ebamõistlike regulatsioonide vastuvõtmist ei saa kuidagi peatada, takistada või isegi tagasi kutsuda, sest selliste õigusnormide kehtestajad teavad, et valija mälu on lühike ning võimule kord juba valituna saavad nad hullata aastaid.
Heaks näiteks on siin mitukümmend aastat ja ka viimased aastad suveräänset võimu teostanud Reformierakond.

Ja rahvas kui põhiseaduslik kõrgeima võimu kandja realiseerib oma "kõrgeimat" võimu vaid kord nelja aastat tagant linnukese märkimisega valimissedelile. Kõik. Ja kõrgeim võim on taas lõppenud.

Mitu aastat laagerdati meedias võimalust maksufestivali lõpetamiseks näiteks esile kutsuda erakorralised valimised, kuid kuna seda saavad taas teha vaid juba võimule valitud partokraadid, kes tegelikkuses sellisest käigust väga huvitatud pole, siis sinna see unistus ka maha maeti.

Aga on olemas pääsetee - otsedemokraatlike meetmete rakendamine meie riigi võimuteostamise õiguslikus struktuuris. 
See tähendaks olukorda, kui riik tegelikult usaldaks oma rahvast ja annaks ka reaalselt rahvale võimaluse teatud olukordades ISE algatada reeglite (õigusnormide, seaduste) kehtestamist või vastupidi - nende kehtimine ära lõpetada.

Niisamuti on mõistlik olukorras, kus riigis on seaduseloojate ja täitevvõimu koostöös või töövõimes tekkinud takistused e. poliitiline kriis koos patiseisuga, et siis on rahval kui kõrgeima võimu kandjal, võimalik esile kutsuda erakorralised valimised.

Loomulikult on rahva usaldamise küsimuste hulka loetletav ka presidendi valimiste teema, kus selle andmine rahvale on nii oodatud kui loogiline. Ja pole siin vaja uuesti ajada demagoogiat teemal, et siis ilmtingimata PEAB presidendivõimu instrumendid ümber vaatama ja talle kindlasti õigusi juurde andma.

Olen korduvalt kirjutanud sellest, et oma rahvast peab rohkem usaldama ja talle ka rohkem võimu andma, et suurendada usaldust riigi ja rahva vahel, tooma riigipoliitikasse enam paindlikkust ning, mis oluline - looma pehme "hirmufooni" seadusandjale, et rumalate ja rahvuslikke huve mittearvestavate aktide tagasipööramine on võimalik ka siis, kui parlamendis enamusvõimu teostav koalitsioon koos oma puudlitega on "poliitilise lõhnatunde ja tajud" minetanud.

Lõpetuseks tahaks kiita ka oma koduerakonda, hiljuti Vabaduspartei - Põllumeeste Kogu ja Eesti Rahvuslaste ja Konservatiivide ühinemisel tekkinud ühenderakonda (ERK), kellel on juba erakonna siseselt sisse viidud regulatsioonid, kus erakonna lihtliikmed saavad korraldada referendume erakonna juhtimise ning poliitikate küsimustes ja need muutuvad kohustuslikuks erakonna juhtidele. 
Seda sama (otsedemokraatiat) soovib ERK rakendada tulevikus ka KOV (kohalikud omavalitsused) ning riigi tasandil, kui talle selleks vähegi võimalust antakse.

Alustada tuleb enda eeskujust.

Paul Puustusmaa
ERK aseesimees

Mõningat lisalugemist samal teemal:

powered by social2s

:: NÜÜD ja ENNE ::
Reval läbi aegade...
KLIKI