Äärmusliberaalid armastavad pajatada muinasjutte mingisugusest "abieluvõrdsusest" ja "perekonnavõrdsusest".
Aeg on tunnistada, et siin on kuningas alasti.
Ei eksisteeri tegelikkuses mingit probleemi, mida saaks määratleda ülaltoodud terminitega. Need terminid on orwellikud uuskeelsed väljendid, tuletatud liberaalse düstoopia ihalusest ega oma muud sisu kui pelgalt ideoloogilist ning demagoogilist.
Reaalselt on tänases maailmas abielu olemuselt võrdne ja ei eksisteeri ebavõrdset abielu. Või kui selline eksisteerib siis vaid selliste tegurite baasil, mis puudutavad materiaalset heaolu või perekonnaliikmete sisemist omavahelist klappimist. Siin oli, on ja jääb arenguruumi alati.
Jutt ka igasugustest peremudelitest on totaalne ideoloogiline häma ega oma mingit reaalset pidepunkti.
Ütleme lihtsalt ja arusaadavalt välja - perekond on ühist majapidamist omav kooslus, milline koosneb mehest ja naisest ning nende ülenejatest ja alanejatest kooselavatest veresugulastest.
Abielu omakorda on perekonna alusväärtus, millele on antud riiklik mõõde. Et abielu lähtub AINULT mehe ja naise kooslusest on loomulik ja vaieldamatu. Siinjuures pole sisuliselt vahet, kas me räägime kiriklikust abielust, vabaabielust või abielust perekonnakoodeksi tähenduses. Kõik nad on ühe ja sama juurega, kuid RIIK ON OTSUSTANUD, et registreeritud abielu on tema erilise hoole all. Siin ei saa pahandada, see on riigi valik.
See, et registreeritud abieluga seotud õigussuhted on viidud perekonnaseaduse reguleerimise alla on samuti loogiline. Registreeritud abielu pole midagi muud kui avalikult deklareeritud perekonna alusmudel, millest kasvavad välja kõik õigussuhted, millised vajavad erilist hoolt. Need on suhted mehe ja naise vahel, suhted laste ja vanemate, ka vanavanemate ja lastelaste vahel, varalised ja verelised (põlvnemisest tulenevad) suhted.
Kui ühiskond peab vajalikuks, siis võib tõepoolest kaaluda perekonnakoodeksi lihtsustamist, et viia selle regulatsiooni alla ka vabaabielulised suhted, kuid enamat poleks vaja ega poleks ka võimalik.
Kõik muud "paarisuhted" - kolm meest omavahel, kaks naist omavahel, erinevad fetišid - need ei ole perekonna ega abieluga seostatavad suhted vaid on selged kõrvalekalded. Mõnikord on need kõrvalekalded seotud vaimsete häiretega, nooruspõlve seksuaalsete otsingutega, hormonaalsete häiretega, vahetevahel aga vaimse ning füsioloogilise ebaküpsuse või arengupeetusega. Sellelaadseid kummalisi mõjutusi, milliste hulgas võivad olla ka ühiskondlikud ja sotsiaalsed erinevad mõjutused, neid eksisteerib teisigi. Kuid see pole väga oluline. Neid häireid ja nendest tingitud kooslusi ei saa ega peagi defineerima "abielu" või "perekonna" mõistete alla.
Ebamõistlik, lühinägelik ning ühiskonnale destruktiivne on selliste sotsiaalsete häirete "normaliseerimine" seaduse sunni ja riigi administratiivse sunniaparaadi toel. Paraku võitlus nn "abieluvõrdsuse" ja "perekonnavõrdsuse" eest ongi üheks teeks ühiskonna lõhkumise teel. Selliste nähtuste legaliseerimine ning kodifitseerimine omakorda on toksilise mõjuga ühiskonnale tervikuna.
Küsimus siis selles, et mida nende kõrvalekalletega tegema peaks. Vastus lihtne. Midagi ei peaks tegema. Sellised kõrvalekalded on kümned tuhanded aastad meie kõrval eksisteerinud ja eksisteerivad ka edaspidi. Inimlik tarkus pole neid kõrvalekaldeid aga kunagi defineerinud abielu või perekonnana. Neil on lastud olla, suhtudes neisse kord toetavamalt, kord vastupidiselt - hukkamõistvana. Tänapäevane arusaam ja empaatiavõime on arenenud suunas, et neid kõrvalekaldeid ei peeta kombekaks naeruvääristada ega häbistada. Seega - las nad siis lihtsalt on. KUID nende "normaliseerimine" on sama halb kui nende häbistamine, mistõttu ka seda ei peaks tegema.
Lõpetuseks sõpradele, kes tahavad omavahel koos elada. See pole halb soov. Ikka on leidunud inimesi, kes soovivad majanduslikult paremini hakkama saada ja üheks teeks on majanduslik koostoimetamine. Selleks ei pea tingimata "abielluma" või "kooselluma". Võlaõiguslikud ja asjaõiguslikud regulatsioonid võimaldavad teha kõiki vajalikke toiminguid, et sõprussuhe võiks ilma naeruvääristamiseta koos eksisteerida. See on alati nii olnud ja jääb ka edaspidi selliseks. Kasutage mõistlikke võimalusi ja uskuge - kui elate ka sõpradega koos või sõbrannadega, teie teki alla ei tule keegi piiluma. Ja ka ühiskond on mõistvam, pingeid vähem.
Olgem kõik mõistlikud ja õnnelikud!