November 12, 2018 by Super User
Euroopas käib sõda terroristidega, kes ahistavad meie tütreid, tapavad meie poegi, hävitavad meie vara, on muutnud meie tavapärase ja oodatava eluolu erakordselt ebaturvaliseks. Terroristid sunnivad meid kahtlema riigi suutlikkuses, muutma keelekasutust, riietamisvabadust ja -maneere, sunnivad ümber mõtestama meie kultuuri koosseisu kuuluvaid nähtusi, tunnistades neid õigeks või mitteõigeks. Ja see surve on pidev ning on küllaldaselt märke, et me hakkamegi muutuma.
Tõsi, Euroopa Liidu seelikus rosimannus oma suhteliselt värskes kõnes saksa rahvale ja maailmale kinnitas, et ülaltoodu esinemist on küll märgata ja see solvab, kuid samas ta kinnitas, et need asjaolud ei muuda siiski tema poliitikat ja valikuid seoses nn põgenike poliitikas. Lahtiste uste migratsioonipoliitika jätkub. Merkel rõhutas, et me PEAME sellele suurele väljakutsele lihtsalt vastu seisma ja vastu pidama. Ta kinnitas, et Saksamaa jääb kindlaks oma põhimõtetele ja annab varjupaika neile, kes seda väärivad.
Väärikad omakorda võtavad kirved ja pommid ning mõne aja pärast kõlab taas nende sõjakas „allahu akbar“. Parimal juhul ehitavad aga üles oma pesa kuskile Euroopa suurlinna slummi, kehtestavad seal šariaadiseadused ja marsivad halattide hõljudes mööda Londonit, Pariisi, Tallinna, sidudes enda külge üha uusi ja uusi kõhklejaid II või III põlvkonna allahhuakbaaridest.
Detsember 10, 2020 by Super User
Tänane vasakliberaalne EPL kirjutab Kaja Kallase üleskutsest, et: "... peatame abielureferendumi ja keskendume ainult koroonale ...".
Seega ta ütles - ärme SEDA teeme, teeme midagi MUUD.
Üleskutse lähtub sellest, et järgmisel nädalal tuleb riigikogul tegeleda abielureferendumiga. Tähtajad ju kukil. Kaja Kallase arvates ajal, kui koroonaviirus on kontrolli alt väljas, on see küll viimane asi, millega peaks tegelema. Tegelikult on selge, et selle üleskutse ajendiks on asjaolu, et opositsioon (sotsialistid koos vasakliberaalse reformierakonnaga) plaanivad rünnata demokraatlikku otsustuskorda, eesti demokraatlikku ja parlamentaarset menetlussüsteemi ning obstruktsiooni kaudu jooksutada umbe parlamendi töö.
September 30, 2022 by Super User
Kuulasin nüüd siis ära diktaatori Putini kõne. Peetud seoses vallutussõjaga Ukrainalt anastatud territooriumite annekteerimise sooviga. Ilmselge sooviga, et tugevdada vene imperialismi ja impeeriumit ning seda va nn vene maailma (russki mir), kus venelaste duce on püüdmas juhtivat rolli.
Mulje.
Noh kõigepealt ta hilines ca 15 minutit. Nagu ikka.
Olen alati imestanud, miks ta pidevalt hilineb. Pole oluline, kas ta kohtub mõne presidendi, peaministri või majesteetliku esindajaga. Ikka lompab ta kohtumisele märkimisväärse hilinemisega. Ainult üks kord on mulle teada, kui Putinile samaga lajatati ning selle julgustüki autoriks oli Türgi president Erdogan.
Olen eeltooduga seoses mõtelnud, et kui naiste juures peetakse hilinemist loomulikuks, sest see "tava" on juba traditsiooniliselt seotud nende sooliselt kõrgema positsiooniga, meikimisega, sättimisega...
Äkki läks diktaatorilgi silmade värvimise ja puuderdamisega rohkem aega kui eeldas? Või neelas rahusteid, kogus julgust ...?
2021. aasta kevadel kavandatav rahvahääletus abielu teemal on kaasa toonud nii marulise vastutegevuse, et see sunnib küsima: mida referendumi vastased kardavad? Arvan teadvat vastust – kardetakse rahvast ja rahva arvamust eelkõige. Samas soovitakse sotsiaalset segadust, õiguslikku nihilismi, sest sogases vees on teadagi rasvasemat kala võimalik püüda.
Kui Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna soov panna rahvahääletusele küsimus, kas inimesed toetavad mõtet, et abielu on mehe ja naise vaheline liit, juba 2019. aasta kevadel koalitsioonis kokku lepiti, ei järgnenud sellele mingit erilist resonantsi. Vastalised ju uskusid ja ootasid koalitsiooni kiiret kokkukukkumist ning sellega ka koalitsiooni lubaduste mittetäitumist.
Võib-olla ei paistnud see punkt niinimetatud praktilisemate teemade seast ka välja. Aga võibolla lootis homoabielu seadustamise eest võitlev vastasrinne, et ega referendumist nagunii asja ei saa – otsedemokraatiat, mille kaudu rahvas saab valimiste vahelisel perioodil kaasa rääkida, on enamik Riigikogu erakondi kartnud nagu tuld. Riigikogus lendasid Reformierakonna valitsemisajal prügikasti kõik kooseluseaduse ja immigratsioonikvootide vastu kogutud allkirjad, mida oli üle 45 000. Otsedemokraatia vaenamise pärast ei ole meil tänaseni presidendi otsevalimisi.
Ka omasooiharus on sarnane vaimne puue.
Tõsimeelsed tänapäeva noored rahvuslased võivad saada sügava ehmatuse osaliseks, kui peale sinimustvalge aate südamesse võtmist on heitnud sügavama prožektorikiire selle aate tekke juurele - rahvuslikule ärkamise ajastule, milline suures osas jääb XIX sajandi teise poolde.
Jah, see oli uhke aeg, mis äratas meie rahva, pani aluse rahvuslikule haritlaskonnale, eesti tänapäevasele kultuuriloole. Ärkamisaeg sünnitas rahvusliku eneseteadvuse ja tipnes see omakorda meie rahvusriigi sünniga XX sajandi alguses.
Meie ärkamisaeg tõi eesti keelde sõnad "eestlane", tõi eestikeelse kirjasõna massileviku ja eestlasliku rahvusteaduse koos rahvusliku väärikusega. Huulile tulid uhkusest pakatavad laulud ("... mats kedagi ei kummarda, ei tõmba küüru selga ...") ning endine maarahvas või liivimaalased hakkasid taas julgelt ja altkulmu vaatama, rusikat taskus hoides nende poole, kes maarahva keelt (eesti-, seto-, võro-, tardo-, saare- ja liivi keelt) ei mõistnud või rääkida ei tahtnud.
:: NÜÜD ja ENNE ::
Reval läbi aegade...
KLIKI
Copyright © 2026 Paul Puustusmaa. Template by Hot Joomla Templates.
