November 12, 2018 by Super User
Euroopas käib sõda terroristidega, kes ahistavad meie tütreid, tapavad meie poegi, hävitavad meie vara, on muutnud meie tavapärase ja oodatava eluolu erakordselt ebaturvaliseks. Terroristid sunnivad meid kahtlema riigi suutlikkuses, muutma keelekasutust, riietamisvabadust ja -maneere, sunnivad ümber mõtestama meie kultuuri koosseisu kuuluvaid nähtusi, tunnistades neid õigeks või mitteõigeks. Ja see surve on pidev ning on küllaldaselt märke, et me hakkamegi muutuma.
Tõsi, Euroopa Liidu seelikus rosimannus oma suhteliselt värskes kõnes saksa rahvale ja maailmale kinnitas, et ülaltoodu esinemist on küll märgata ja see solvab, kuid samas ta kinnitas, et need asjaolud ei muuda siiski tema poliitikat ja valikuid seoses nn põgenike poliitikas. Lahtiste uste migratsioonipoliitika jätkub. Merkel rõhutas, et me PEAME sellele suurele väljakutsele lihtsalt vastu seisma ja vastu pidama. Ta kinnitas, et Saksamaa jääb kindlaks oma põhimõtetele ja annab varjupaika neile, kes seda väärivad.
Väärikad omakorda võtavad kirved ja pommid ning mõne aja pärast kõlab taas nende sõjakas „allahu akbar“. Parimal juhul ehitavad aga üles oma pesa kuskile Euroopa suurlinna slummi, kehtestavad seal šariaadiseadused ja marsivad halattide hõljudes mööda Londonit, Pariisi, Tallinna, sidudes enda külge üha uusi ja uusi kõhklejaid II või III põlvkonna allahhuakbaaridest.
September 30, 2022 by Super User
Kuulasin nüüd siis ära diktaatori Putini kõne. Peetud seoses vallutussõjaga Ukrainalt anastatud territooriumite annekteerimise sooviga. Ilmselge sooviga, et tugevdada vene imperialismi ja impeeriumit ning seda va nn vene maailma (russki mir), kus venelaste duce on püüdmas juhtivat rolli.
Mulje.
Noh kõigepealt ta hilines ca 15 minutit. Nagu ikka.
Olen alati imestanud, miks ta pidevalt hilineb. Pole oluline, kas ta kohtub mõne presidendi, peaministri või majesteetliku esindajaga. Ikka lompab ta kohtumisele märkimisväärse hilinemisega. Ainult üks kord on mulle teada, kui Putinile samaga lajatati ning selle julgustüki autoriks oli Türgi president Erdogan.
Olen eeltooduga seoses mõtelnud, et kui naiste juures peetakse hilinemist loomulikuks, sest see "tava" on juba traditsiooniliselt seotud nende sooliselt kõrgema positsiooniga, meikimisega, sättimisega...
Äkki läks diktaatorilgi silmade värvimise ja puuderdamisega rohkem aega kui eeldas? Või neelas rahusteid, kogus julgust ...?
Detsember 10, 2020 by Super User
Tänane vasakliberaalne EPL kirjutab Kaja Kallase üleskutsest, et: "... peatame abielureferendumi ja keskendume ainult koroonale ...".
Seega ta ütles - ärme SEDA teeme, teeme midagi MUUD.
Üleskutse lähtub sellest, et järgmisel nädalal tuleb riigikogul tegeleda abielureferendumiga. Tähtajad ju kukil. Kaja Kallase arvates ajal, kui koroonaviirus on kontrolli alt väljas, on see küll viimane asi, millega peaks tegelema. Tegelikult on selge, et selle üleskutse ajendiks on asjaolu, et opositsioon (sotsialistid koos vasakliberaalse reformierakonnaga) plaanivad rünnata demokraatlikku otsustuskorda, eesti demokraatlikku ja parlamentaarset menetlussüsteemi ning obstruktsiooni kaudu jooksutada umbe parlamendi töö.
Ammu pole saladuseks see, eesti rahva otsus liitumiseks Euroopa Liiduga baseerus pinnapealsetele teadmistele ning usule, et tegemist on majandusühendusega, milline oma liikmete sise-ellu ei puutu.
Olles nüüd pikemat aega Euroliidu liige, on meile selgeks saanud, et tegemist on olnud meie rahva meelitamisega, pettust abiks võttes.
Teisisõnu - meile loodi ebaõige ettekujutus sellest, mis meid ootab Euroliidus. Pettuse sisuks oli aga päris asjaoludest vaikimine ja selle tulemusena ei teadnud meie rahvas nendest ohtudest, mis kaasneb meie kultuurile rahvaste sulatuskatlas, nimega Euroliit.
Vähesed teavad, et meie riigi esimene põhiseadus, milline olemuslikult on liikunud läbi erinevate arengute tänasesse päeva, on saanud oma sisulise tõuke Šveitsi põhiseadusest. Õigusajaloolased teavad, et just selle riigi põhiseadus e. Šveitsi demokraatia mudel oli meie põhiseaduse loojatele suureks eeskujuks.
Suur osa Eesti põhiseaduse tegemises osalenud isikutest, alates Pätsist, Astist, lõpetades August Leps’iga viibisid aastatel 1905 – 1917. a. väga erinevatel põhjustel Šveitsis.
See asjaolu kujundas olulises osas arusaama demokraatia ja rahvavõimu seostest ja andis tõuke meie riigi põhiseaduse aluspõhimõtete väljakujunemiseks XX sajandi alguses.
Ajalugu aga liikus erinevat rada ja kui Šveitsis tugevdati parlamentaarset esindusdemokraatiat tugevalt rahva võimu elementidega e. otsedemokraatia erinevate meetmetega, siis Eestis liiguti vastupidises suunas. Meil on rahva hääleõigust üha enam surutud teadlikult vaiba alla ning viimane põhiseadus, mis sisuliselt 1992. aastast kehtib, seal on rahva võimu instrumente võrreldes meie eelnevate põhiseadusega (1920, 1934, 1938) vähendatud 50%.
Johannes Kert 1959-2021
Johannes Kert sündis 3. detsembril 1959 Petseris.
Ta õppis Võru Kreutzwaldi gümnaasiumis, mille lõpetas 1977. aastal. Kõrghariduse sai ta Tartu Ülikoolis 1981. aastal kehakultuuri erialal.
:: NÜÜD ja ENNE ::
Reval läbi aegade...
KLIKI
Copyright © 2025 Paul Puustusmaa. Template by Hot Joomla Templates.
