EESTI LIPU rahvusromantiline LUGU
On üks legend, et elas kord üks tubli mees, üliõpilane Aleksander Mõttus, kellele 1881. a. tuli pähe võtta oma asutatavas koduorganisatsioonis – üliõpilaskorporatsioonis „Vironia“ kasutusele värvid nagu tavaks kõikides teada-tuntud kultuuriruumi ülikoolides ning valik langes kombinatsioonile sini-must-valge. Mis olid valiku aluseks ja millest lähtus tubli üliõpilane Mõttus, seda me ei tea. Seos ärkamisaja ja rahvuslikkusega on aga tõesti olemas. Sest selline mees eksisteeris (1859-1932), sest toimus viidatud värvinäitamine rahvusliku ärkamisaja laineharjal ning teadaolevalt soovis ta neid värve kasutada eestlastest üliõpilasi koondavas organisatsioonis.
Pigem tasub aga tõsisemalt tõe pähe kaaluda väiteid selle kohta, et SINI-MUST-VALGE lipu mõtte käis tõesti esmakordselt ja 1881. aastal välja Gustav Heinrich Beermann (1832-1917), keda tudenginoored usaldasid ning kelle autoriteet oli ühiskondliku aktiivse tegevuse tõttu märkimisväärne. Temalt olevat üliõpilasorganisatsiooni „Vironia“ asutada soovijad küsinudki ettepanekuna värve oma organisatsioonile – esimesele eesti üliõpilaste organisatsioonile, mida aga asutada tookord ei õnnestunud.
Et ärkamisaeg oli tõelisel laineharjal, siis otsiti laiemalt juba tunnuseid ning tunnusvärve eestlasi ühendavale identiteedile. Lipud, vapid, värvid ja igasugused sümbolid olid tähtsad siis nagu ka on seda täna. Ärkamisajast käivituse saanud rahvuslik intelligents pakkus aktiivselt välja oma mõtteid, tehes seda luuletustes ja lauludes.
| Eesti vaimulik luuletaja Jaan Bergmann (1856-1916) pakkus rahvusvärvideks 1881. aastal avaldatud luuletuses SINI-MUST-ROHELINE. Tundub, et siingi lähtuti nii Neitsi Maarja värvidest kui Liivimaa klassikalistest värvidest (sinine ja must), millele lisati liivi hõimude poolt tänagi kasutatav roheline tunnustoon. Aga äsja toodud viidetest kirjutan täpsemalt allpool. |
Tänapäeval on see korp! Rotalia lipp. |
1882. aastal pakkus hilisem tuntud ühiskonna- ja usutegelane, esimese eesti üliõpilaskorporatsiooni Vironia asutaja, Eesti Kirjameeste Seltsi liige ning Eesti Aleksandrikooli peakomitee liige Friedrich Wilhelm Ederberg (1859 – 1939) välja eesti rahvuslike värvidena MUST-ROHELINE-SININE.
Jätame siis meelde, et see on aeg, kui meil tunnustatud rahvuslikku lippu ikka veel pole.
| Eesti Üliõpilaste Selts sai asutamisloa 1883. Selts võttis kasutusele 1881. a. asutamata jäänud korporatsiooni „Vironia“ värvid, Gustav Heinrich Beermanni poolt välja pakutud SINU-MUST-VALGE. Kuid avalikult seltsi liikmed ja tudengid neid värve ei saanud kasutada, sest korporatsioonide koostöökogu ei tunnustanud neid värve seltsil, mis ei olnud korporatsioon. |
|
Sellegipoolest 1884. aasta kevadel, kui toimus seltsi vilistlaskogu asutamine, otsustas grupp aktiivseid EÜS toetajaid, et seltsi värve peab toetama lipu valmistamisega ning nii see ka sama otsuse alusel ära tehakse – seltsi ametlike värvide alusel õmmeldakse lipp. Väidetavalt sai õmblejaks Emilie Rosalie Beermann (1860-1896), tuti lipule valmistas Paula Hermann ja lipuhoidjaks sai Emilie vend Christoph Beermann (1864-1939).
4. juuni 1884. a. pühitses SINI-MUST-VALGE kui EÜS (Eesti Üliõpilaste Seltsi) ametliku lipu seltsi vilistlane, doktor, usuteadlane ja folkolorist Rudolf Kallas (1851-1913).
SMV lipp oli sündinud, kuid rahvuse ja riigilipuni oli käia veel pikk maa ja aastakümned. Riigilipuks sai ta peale pikki diskussioone alles 1922 aastal. Ka see teema on omaette suur peatükk oma küsimuste ja vastustega. Mina pöördun tagasi aga lipuvärvide loo juurde.
Ennem seda küsiks muidugi EÜS-lt, et mida nemad arvavad oma- ja nendelt päritud meie rahvus- ning riigilipu värvide tähenduse kohta.
Vastus on selline, et need värvid pidid:
- kajastama eesti rahva iseloomu ja aateid;
- tähistama eesti rahvariiete enamlevinud värvitoone;
- peegeldama Eesti ilmastikku ja loodust;
- olema omavahel kooskõlas.
*--ülaltoodu pärineb EÜS kodulehelt.