Väike lisalugu ja täpsustus Korp! BBD värvide kujunemise kohta, millise koostasin peale lisauurimist 2025. aastal.
Korp! Baltica-Borussia Danzig zu Bielefeld korporatsiooni värvid on helesinine-must-valge (saksa keeles hellblau-schwarz-weiß).
Siin on selgitus, miks neil on sellised värvid ja mis ajast nad neid kannavad:
1. Miks on värvid sini-must-valge?
Nende värvikombinatsioon ei ole otseselt võetud Eesti lipult, vaid on tekkinud kahe varasema korporatsiooni – Corps Baltica ja Corps Borussia – ühinemise ning nende sümboolika kombineerimise teel.
-
Helesinine (Baltica pärand): See värv pärineb Corps Baltica sümboolikast ja sümboliseerib sidet Baltikumiga (Läänemere provintsidega). Paljud liikmed olid baltisakslased.
-
Must ja valge (Borussia pärand): Need on Preisimaa (Borussia on ladina keeles Preisimaa) ajaloolised värvid. Corps Borussia tõi ühinemisel kaasa need värvid, sümboliseerimaks Danzigi (Gdanski) kuulumist Preisimaa kultuuriruumi.
Kuigi värvikolmik on sama mis Eesti lipul, on oluline erinevus sinise toonis: korporatsioon kasutab helesinist (hellblau), samas kui Eesti lipp on rukkilillesinine. Siiski on mõlemal juhul sinine värv seotud Balti regiooni identiteediga.
2. Mis ajast nad neid värve kannavad?
Korporatsioon kannab praegust värvikombinatsiooni (helesinine-must-valge) alates 1952. aastast.
See toimus pärast Teist maailmasõda, kui laiali saadetud Danzigi korporatsioonid Lääne-Saksamaal uuesti koondusid:
-
Enne sõda (alates 1905. aastast Danzigis) olid Corps Baltica värvid helesinine-punane-valge.
-
Corps Borussia värvid olid must-valge (koos lisavärviga).
-
12. septembril 1952, kui organisatsioon Hannoveris ametlikult taastati nimega Corps Baltica-Borussia Danzig, võeti kasutusele uus ühendatud värvikombinatsioon: helesinine (Balticast) ning must ja valge (Borussiast).
Kokkuvõttes on see värvivalik austusavaldus kahele ajaloolisele piirkonnale: Baltikumile ja Preisimaale.
See on ühtlasi kummardus ajaloole, kui need piirkonnad olid ühtsed iidse Liivimaa Konföderatsioon e. Orduriigi alad. See riik eksisteeris suuremas ja vähemas määras siin aastatel 1228-1561. Rida ajaloolasi loevad konföderatsiooni alguseks siiski aastat 1435.
Alloleval tinglikul kaardil on toodud konföderatsiooni ala tema hiilgeajal. Hilisemal ajal hõlmas konföderatsiooni ala ainult tänas Eesti ja Läti alasid, pealinnaga Riias.
Liivimaa Konföderatsioon sai lõpu Vene-Liivi sõjas (1558-1561), mis eelnes Liivi sõjale, mille tagajärjel konföderatsiooni viimased alad jagati Poola, Taani ja Rootsi vahel.
