November 12, 2018 by Super User
Euroopas käib sõda terroristidega, kes ahistavad meie tütreid, tapavad meie poegi, hävitavad meie vara, on muutnud meie tavapärase ja oodatava eluolu erakordselt ebaturvaliseks. Terroristid sunnivad meid kahtlema riigi suutlikkuses, muutma keelekasutust, riietamisvabadust ja -maneere, sunnivad ümber mõtestama meie kultuuri koosseisu kuuluvaid nähtusi, tunnistades neid õigeks või mitteõigeks. Ja see surve on pidev ning on küllaldaselt märke, et me hakkamegi muutuma.
Tõsi, Euroopa Liidu seelikus rosimannus oma suhteliselt värskes kõnes saksa rahvale ja maailmale kinnitas, et ülaltoodu esinemist on küll märgata ja see solvab, kuid samas ta kinnitas, et need asjaolud ei muuda siiski tema poliitikat ja valikuid seoses nn põgenike poliitikas. Lahtiste uste migratsioonipoliitika jätkub. Merkel rõhutas, et me PEAME sellele suurele väljakutsele lihtsalt vastu seisma ja vastu pidama. Ta kinnitas, et Saksamaa jääb kindlaks oma põhimõtetele ja annab varjupaika neile, kes seda väärivad.
Väärikad omakorda võtavad kirved ja pommid ning mõne aja pärast kõlab taas nende sõjakas „allahu akbar“. Parimal juhul ehitavad aga üles oma pesa kuskile Euroopa suurlinna slummi, kehtestavad seal šariaadiseadused ja marsivad halattide hõljudes mööda Londonit, Pariisi, Tallinna, sidudes enda külge üha uusi ja uusi kõhklejaid II või III põlvkonna allahhuakbaaridest.
Detsember 10, 2020 by Super User
Tänane vasakliberaalne EPL kirjutab Kaja Kallase üleskutsest, et: "... peatame abielureferendumi ja keskendume ainult koroonale ...".
Seega ta ütles - ärme SEDA teeme, teeme midagi MUUD.
Üleskutse lähtub sellest, et järgmisel nädalal tuleb riigikogul tegeleda abielureferendumiga. Tähtajad ju kukil. Kaja Kallase arvates ajal, kui koroonaviirus on kontrolli alt väljas, on see küll viimane asi, millega peaks tegelema. Tegelikult on selge, et selle üleskutse ajendiks on asjaolu, et opositsioon (sotsialistid koos vasakliberaalse reformierakonnaga) plaanivad rünnata demokraatlikku otsustuskorda, eesti demokraatlikku ja parlamentaarset menetlussüsteemi ning obstruktsiooni kaudu jooksutada umbe parlamendi töö.
September 30, 2022 by Super User
Kuulasin nüüd siis ära diktaatori Putini kõne. Peetud seoses vallutussõjaga Ukrainalt anastatud territooriumite annekteerimise sooviga. Ilmselge sooviga, et tugevdada vene imperialismi ja impeeriumit ning seda va nn vene maailma (russki mir), kus venelaste duce on püüdmas juhtivat rolli.
Mulje.
Noh kõigepealt ta hilines ca 15 minutit. Nagu ikka.
Olen alati imestanud, miks ta pidevalt hilineb. Pole oluline, kas ta kohtub mõne presidendi, peaministri või majesteetliku esindajaga. Ikka lompab ta kohtumisele märkimisväärse hilinemisega. Ainult üks kord on mulle teada, kui Putinile samaga lajatati ning selle julgustüki autoriks oli Türgi president Erdogan.
Olen eeltooduga seoses mõtelnud, et kui naiste juures peetakse hilinemist loomulikuks, sest see "tava" on juba traditsiooniliselt seotud nende sooliselt kõrgema positsiooniga, meikimisega, sättimisega...
Äkki läks diktaatorilgi silmade värvimise ja puuderdamisega rohkem aega kui eeldas? Või neelas rahusteid, kogus julgust ...?
TÄNA on Eesti parlamendis (Riigikogus) 5 erakonda.
On seda palju, vähe või parasjagu - see on üsna keeruline küsimus.
Põhimõtteliselt on nii, et mida vähem on erakondi parlamendis, seda vähem on kaitstud ühiskonna erinevad grupid ja pluralism. Ka vastupidi - mida rohkem on erakondi, seda enam pääseb kõrgeimale poliitilisele püünele erinevaid arvamusi. Õitseb pluralism, demokraatia ... kuid on ka rohkem viljatut kisa, hõõrumisi ning poliitilisi nägelusi.
Küsimus siis selles, kas poliitiliste eriarvamuste rohkus riigi tipp-poliitikas on kasulik või kahjulik? Kas erinevus rikastab või lõhub?
Ühesõnaga - kas riigikogus peaks olema rohkem erakondi ja mida see tähendaks?
Riigikogu koosseisu kuuluvate erakondade arv sõltub üsna suurel määral valimiskünnisest, mis Eestis on teatavasti 5%.
Erakonnad, kes valimistel ei saa üldkokkuvõttes 5% täis, riigikokku ei pääse.
Aegajalt avalikus meedias on tõusetunud küsimus selles, kas vene rahvas on süüdi Vene-Ukraina sõjas või kas venelased peaksid vastutama nende veriste tapatalgude, ukraina laste mõrvade, vägistamiste ja Ukraina majandusliku infrastruktuuri purustamise pärast?
Hüpoteese on erinevaid. Alates sellest kui meenutada, et saksa rahvas maksab siiamaani lõivu tegude eest, mille panid korda saksa natsionaalsotsialistid Hitleri juhtimisel, kuigi praegune saksa riik pole isegi III riigi õigusjärglane.
Venemaa on teatavasti hitleriliku Saksamaa liitlase (NSVL) õigusjärglane ja teostab täna samasugust sise- ja välispoliitikat kui omal ajal hitlerlik Saksamaa. Isegi metoodika on sama. Olen sellest ka varasemalt kirjutanud. Näiteks artiklis"Kui rahvas väärib oma valitsejaid, kas ta väärib ka karistust valitseja tegude pärast?".
Rääkides Venemaa agressiivsusest, siis see ei saaks olla selline kui oma rahvas ei toetaks tuliselt putinlikku šovinismikurssi, vene imperialismi ning sovjetlikku revanšismi.
On aga üks reformimist vajav teema, mis kerkib poliitikute teadvusesse iga viie aasta tagant korraks, et siis uuesti järgmise korrani unustatud saada ja see on presidendivalimiste kord. Kui tahta siin aga suuremaid muudatusi ellu viia, siis peaks nendega alustama juba enne järgmisi riigikogu valimisi. Seda valmisolekut kuskilt ei paista, kirjutab Eesti200 liige ERR-is.
Ja ta lisab, et vaja oleks juba selle teemaga alustada ja vaja on ka muuta põhiseadust.
Milles aga sügavalt eksib E200 liige?
Selles, et poliitikute seas puudub selles valmisolek. See väide on pooltõde või siis poolvale, sõltuvalt sellest, millises poliitilises paadis sa oled.
:: NÜÜD ja ENNE ::
Reval läbi aegade...
KLIKI
Copyright © 2026 Paul Puustusmaa. Template by Hot Joomla Templates.
